Usalda, aga kontrolli

Iga kord, kui küsin meie kooli direktorilt luba mõne uue põneva aine tellimiseks, on tema esimene vastus: "Ainult siis, kui sa koolimaja õhku ei lase!" Ja tal on olnud muretsemiseks põhjust küll!Sellel nädalal oli meie koolis reaal- ja looduainete nädal, kus esmakordselt meie Mariliisiga käe külge panime. Mariliis viis läbi meelteviktoriini ja mina klassidevahelist teadusprojektide võistlust. Viimasest üritusest pisut lähemalt ka kirjutan.Kuigi lastel oli teada võistlustulle asumise päev juba poolteist kuud tagasi, klopsisid suurem osa klassidest oma projektid kokkui alles sama päeva hommikul vahetult enne esitamist. Loodan, et see oli neile ka ajajuhtimise ja planeerimise seisukohalt õppetund. Vaatamata kõigele, oli vaatemängulisust esimese korra kohta piisavalt. Kes võitis südameid hoolikama ettevalmistamisega, kes suurepärase esinemisoskusega.Meeldejäävaim oli kindlasti XI klassi poiste projekt, mis muutis nii mõnegi pedagoogi (kaasa arvatud minu) südamealuse jahedaks. Tegemist oli katsega, kus näitati naatriumi reageerimist veega. Teadjamad saavad ilmselt juba aru, kuhu ma tüürin! Poistega oli kokku lepitud, et näitavad väikese koguse naatriumi reageerimist veega. Usaldasingi neile tükikese naatriumi etteaste jaoks. Poisid teigid esimese paugu ära, mis jäi nende arvates pisut lahjaks ja saatsid topeltkoguse naatriumi kohemaid järgi. Loomulikult pritsis anumast osa veel hõõguvat naatriumi välja. Publik (eriti algklassid) oli hullumas. Nii tore tulevärk oli!Tihti öeldakse - lollid on looduskaitse all. See käib ka minu kohta - suitsuandurid tööle ei läinud ja evakueerumist lumetuisu tingimustes harjutama ei pidanud. Olgu mainitud, et žürii lemmikuks osutus seesama projekt.Hiljem sai oma raudseid närve proovile panna ka koristaja, kes saali tühjenedes ruttas märja lapiga kohe segadust koristama.Ma luban, et enam ma nii ei tee...