Tunne on hea ja tuju on mega…

Kas oled tundnud, et oled täpselt õiges kohas, täpselt õigete inimeste keskel ja kõik tundub liiga hea, et olla tõsi, aga on? See on see, kuidas Noored Kooli programm sind tundma paneb.

See on nii isegi siis, kui oled nii väsinud, et ühele ühte liites saad neli ja avastad, et matemaatikast on ootamatult bioloogia saanud, või kahele kahte liites saad nulli ning keemia kummitab (olen matemaatikaõpetaja). Isegi siis kui inimesed sinu lennus on väga erinevate taustade, iseloomude ja arusaamadega ja võiks arvata, et see katel keeb üle või lendab õhku, naudid sa iga hetke nende keskel ning tunned end turvaliselt.

Igalt kokkusaamiselt lahkud energiasüsti ja peas edasi arenevate ideede-mõtetega. Sulle jagatakse tööriistu, mis reaalselt aitavad sul paremini hakkama saada. Ja seda tehakse töövormis, kus loengu osa on väga väike ning õppimine toimub ise väiksemates gruppides asju läbi mõeldes. 13. lend on seni koolitustel käinud vaid kahel nädalavahetusel, kuid tööriistade nimekiri, mis meile kaasa on antud, on märkimisväärne. Lugesin oma konspektidest kokku üle 20 nipi-triki-mänguidee, mida tundides kasutada. Ja sugugi kõik ei ole tulnud tublidelt lektoritelt. Koos on ju suur hulk erinevate kogemustega inimesi, kellel igaühel on midagi teistega jagada ja osad on jõudnud seda ka teha juba. Lisaks on käidud koolis tunde varjutamas ja sealtki on vahvaid ideid juurde nopitud.

Olgu siis mõned näited ka. Loengutest on ehk meeldejäävaim nipp käetõstmine vaikuse palumiseks. Eelkõige seetõttu, et seda loengutes palju kasutame ning olen seda juba ka ühes oma klassis edukalt katsetanud. Ise kutsun seda mõttes “läks-laadaks-käeks”. Nipp ise on väga lihtne. Lepitakse klassis kokku reegel, et kui keegi tunneb, et lärm on liiga suur ja enam ei saa tööd teha või vajab muul põhjusel kõigi tähelepanu, siis tõstab ta käe kõrgele üles. Teised, kohe kui kätt märkavad, peavad jääma tasa ja ka käe üles tõstma. Lihtne ja töötab.

Vahvateks tööriistadeks on ka spaatlid, mille kasutamisvõimalused tunni juhtimisel on väga mitmekesised. Üks variant on neile õpilaste nimed peale kirjutada (aga miks mitte ka õpetajanimi, et oleks “ausam” või põnevam) ja siis juhuslikult nimesid tõmmates valida, kes vastab, kes millise ülesande saab või kuhu istub või kellega koostööd teeb. Võimalusi on veelgi, kõik oleneb õpetaja võimest asjadele loominguliselt läheneda.

Kui pole aega lastelt pikemat tagasidet küsida, siis kiire ülevaate saamiseks sobib “pöidlameeter”. Lase lihtsalt tunni lõpus lastel pöidla asendiga näidata, millise hinnangu nad annavad kas tunni mingile osale, iseenda õppimisele või ükskõik, millele muule, mida õpetajana parajasti oluliseks pead.

Enamuse ajast ma endiselt imestan, et kust tuli tõuge sügisel Noored Kooli programmi kandideerida. Ei mäleta, et oleks pikalt mõelnud - nägin kuulutust ja täitsin samal hetkel taotluse. Samuti tuli aasta tagasi otsus õpetajaks kandideerida nagu õhust. Ilmselt oli lihtsalt vanade unistuste jõud nii suur, et kui võimalus tekkis, siis otsused ja sammud said tehtud alateadlikult. Kuidas iganes see ka ei juhtunud, olen väga rahul.

Sel nädalal saab 13. lend taas kokku ja ilmselt lisandub vahvaid nippe tööriistakasti aina juurde. Ootan juba kannatamatult!