Teekond NK-sse

Minu teekond NK-sse sai alguse juba 2017. aasta sügisel, mil andsin sisse oma põhiavalduse programmi astumiseks ning sain peale lühikest ootust vastuseks teate, et olen kutsutud Tallinna Ülikooli Noored Kooli praktilisse vooru.

Ma ei saa öelda, et mäletan 100% täpsusega kõike seda, mis sel päeval mu ümber toimus. Palju oli saginat, uusi nägusid, väljakutseid ning mis seal salata, kõike seda saatis ka üks korralik annus elevust ja närvikõdi. Mäletan, et praktilise vooru ülesanded olid hoopis teistsugused kui ma ootasin ning panid meid, kandideerijaid, oma mugavustsoonist välja astuma. Ähmane mälestus on ka rühmaliikmetest, kellega koos ma neid ülesandeid sooritasin. Küll on aga väga hästi meeles see, et see päev tundus väga-väga pikk, kuid nii imelikult kui see ka kõlab, mitte üldse väsitav.

Peale praktilist vooru ja intervjuud läks asi veelgi põnevamaks. Isegi praegu tagasi mõeldes on raske leida sõnu kirjeldamaks seda, milline tunnete virvarr valdas mind sellel detsembrikuisel päeval, mil sai öeldud ,,jah’’-sõna, et liituda NK programmiga 12. lennu osalejana. See oli üks paras kompott motivatsioonist, ootusärevusest (ja lihtsalt ärevusest - millega ma küll hakkama olen saanud?!), elevusest, teotahtest, uhkusest, kartusest ja kindlasti paljudest emotsioonidest veel, mis mul hetkel enam isegi pähe ei tule. Mind valdas hirm tundmatuse ja raskuste ees, kuid samas see kõik oli segunenud ka suure kindlustundega - ma ju teadsin tolleks hetkeks täpselt, et järgmised 2 aastat on NK suur osa minu elust.

NK praktiline voor Tallinna Ülikoolis. Autor Annika Räim

Mõeldes sellele kõigele tagasi, oligi minu sees üks põhiküsimus - kas ma ikka olen selleks kõigeks valmis?

Aga ma olin. Ja olen jätkuvalt. Ja samamoodi on nendeks igapäevasteks väljakutseteks, muredeks, rõõmudeks, madalseisudeks, tipphetkedeks ja eksimisteks (loe: õppimiskohtadeks) valmis mu positiivsed ja avatud südamega lennukaaslased, kes toovad kogu selle õppimise ja õpetamise kõrvale meeletus koguses toetust, hoolivust ning väärt nõuandeid.

Ühel veebruarikuisel laupäeval oli mul võimalus anda enda panus, et ka järgmine, NK 13. lend saaks olema sama julge, teotahteline ja uljaspäine kui minu armas 12. lend. Ma osalesin Tallinna Ülikoolis 13. lennu praktilises voorus hindajana. Oli suur rõõm näha kõiki neid särasilmseid ja energilisi kandidaate ning nende esitusi. See oli suurepärane võimalus mitte ainult kandideerijatele, vaid ka mulle hindajana. Ma sain võtta selle päeva, et mõtestada uuesti läbi oma teekond NK-s ning roll õpetaja ja juhendajana. See kogemus andis mulle hea võimaluse lihvida oma nurki ning tuua oma töösse kaasa uus strateegia ja tegevusplaan. Nii et suur-suur tänu NK meeskonnale ja kõigile inspireerivatele kandideerijatele selle võimaluse eest!

PS: Tervitused 13. lennule - see seiklus saab olema kõike seda, mida salaja loodad, ootad ja kardad (ja rohkemgi veel!).