Priit Jõe: tahan luua Murastes samasugust positiivset muutust kui Noored Kooli Eesti hariduses!
Noored Kooli meeskonna kõsimustele vastas vilistlane Priit Jõe 2. lennust.1. Levivad kuuldused, et oled asunud üht uut kooli juhtima. Palun räägi lähemalt, kuhu ja kuidas oled jõudnud?Kuuldustel on tõepõhi all – poolteist kuud tagasi asusin juhtima uut, 1. septembril avatavat Muraste Kooli Harku vallas. Pakkumine tuli äärmiselt õigel ajal, sest Jaapanist tulles olin vaba mees ning kõik teed valla. Teadsin, et jätkuvalt tahan end siduda haridusvaldkonnaga, ent täpset teadmust polnud. Olla alustava üldhariduskooli käivitaja, pani südame puperdama ning otsustasingi kandideerida. Tagantjärgi on konkursikomisjoni liikmed öelnud, et Noored Kooli kogemus kui uuendusliku haridusliikumise etalon, 2-aastane Kurtna Kooli koolijuhiks olemine ning rahvusvaheline taust Jaapanist ja USA’st andsid mulle teiste kandidaatide ees eelise.2. Oled vahepeal pikalt Jaapanis, mis sa seal tegid ja õppisid?5-aastat koolis olles tundsin, kuidas Noored Kooli aegne sära hakkas tuhmuma. Vajasin muutust. Elu teeb kummalisi keerdkäike ning tuligi ootamatu võimalus osaleda Jaapani valitsuse stipendiumi programmis „Teachers Training program“ ehk „Direktorist üliõpilaseks“J. Valisin spetsialiseerumise valdkonnaks hariduskorralduse Jaapanis.Tõusva Päikese Maa esimesed pool aastat toimus intensiivne keele õpe. Vajalik eeldus enne koolisüsteemiga tutvumist ning haridusasutuste külastust, sest muud keelt peale jaapani keele väga ei tunnistatud. Esmane ABC ehk あ、い、う、え、お selge ning järgmised kuus kuud külastasin regulaarselt lasteaedasid ja algkoole. Läbivaks lasteaia märksõnaks võiks pidada loodustunnetust, sest nii potipõllundus kui kõikvõimalike putukate, vähkide ja väiksemate koduloomade pidamine, oli elu lahutamatu osa. Jaapani koolis keskkonnakasvatus jätkub, ent fookus nihkub väga tugevalt õppimisele, õppimisele ja veelkord õppimisele. PISA kõrged akadeemilised tulemused makstakse kinni koolirõõmu arvelt. Positiivse poole pealt tooksin välja õpetaja väga hea maine ning era ja avaliku kapiali mõistliku tasakaalu erinevates kooliastmetes.3. Kuidas Jaapanis nähtu ja kuuldu suhestub sinu uute plaanide ja väljakutsetega?Eelkõige oli Jaapani aeg mõnus jõudepuhkus, kus võtsin Eesti koolielu virr-varrist aja maha ning lasin mõtetel settida, kuidas edasi. Kuna viimased pool aastat kirjutasin raporti Eesti ja Jaapani haridussüsteemi võrdlusest, sain enda jaoks veelkord kaardistada meie süsteemi tugevused ja nõrkused. Vajalik sisend oma mõtete sihiseadmiseks.4. Mis on sinu plaanid Muraste kooliga?Tahan tõestada uue õpikäsitluse juurutamise võimalikkusesse üldhariduskoolis. Muraste Kool saab olema kool, kus õpilane on ise aktiivne – teeb, uurib, katsetab, eksib ja alustab uuesti, tema õpikogemus ei piirdu vaid tuima kuulamise ja äraõppimisega, vaid on vaheldusrikas ja mitmekesine. Selleks plaanime juba uuest õppeaastast sisse viia kujundava hindamise I kooliastmes, ühe õuesõppepäeva nädalas, kaotada ära koolikella, tähelepanu pöörata isiksusele ehk kinnistada väärtuskasvatuse tunni tunniplaanis, 25-minutilise õuevahetunni ning kutsuda lapsevanemad kooli korra kuus tundi andma. Kokkuvõttes tahame mõne aasta pärast üle minna üldõpetuse ehk teema või projektõpetuse suunas.5. Milline roll on olnud Noored Kooli programmil sinu koolijuhiks kujunemisel?Ei ole oleks Noored Kooli, ei oleks kunagi valinud õpetaja ja sealt edasi koolijuhi tee. Kõiki lende on kasvatatud üles hariduselus muutuste esile kutsumise vaimus. Minu ajal (nähtavasti ka nüüd) rõhutati vastutuse võtmist ja uue õpikäsitluse rakendamist klassis. Olen võtnud sõnasabast kinni ning katsetan, kuidas saab muutusi ellu kutsuda terves koolis.6. Kas Muraste koolist saab Noored Kooli kool?Olen kannustatud Noored Kooli ideest „Et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse“, kus iga laps on väärtuslik, vajalik ja ainulaadne. Tahan luua Murastes samasugust positiivset muutust kui Noored Kooli Eesti hariduses.