“Õpetaja, kas need viiendikud on teie lapsed?”

Kuhu need nädalad kaovad?Uskumatult kiirest lendab aeg, jälle on pühapäev ja jälle valmistan tunde ette ja jälle vaatan tõtt loovtööde hunnikutega, jälle…Möödunud nädala algus oli füüsiliselt raske. Mul oli nohu ja pea paks, võitlesin pidevalt unega. Klassi ees tundsin end ebakindlalt ja ütlesin lastele korduvalt valesid nimesid, ajasin töökäsklusi jagades lehekülgi sassi. Siit loo moraal – haige õpetaja ei ole hea õpetaja. Aga nii mõnus öelda: „Mul on parimad töökaaslased!“ – teisipäeval tegid nad mulle ingveriteed, et ma ikka rutem terveks saaks.Koolis toimus ka stiilinädal, terve nädala vältel oli iga päev teatud riietumisstiil ettenähtud, esmaspäeval pidid poisid tüdrukuteks riietuma ja vastupidi. Eirasin stiilinõuet ja läksin kooli oma tavaliste riietega. Koridoris tuleb vastu õpilane:- „Oi, näe, õpetaja on ka end meheks riietanud, lahe!“- „Tõesti?“- „Olete ju!“Veel vaheldust koolitundide kõrvaleTänu ingveriteele sain kolmapäevaks haigusest vabaks ja tegin kaasa oma klassiga Spordipäeval, mis toimus Nõmme metsas. Orienteerusime seal erinevatesse punktidesse ja vahepeatustes läbiti erinevad tegevused: kaugushüpe, topispalli vise, jooks ja kotijooks. Topispalli viskasin minagi – oma 7 meetrit tuli ära! Pärast Spordipäeva sai õpetaja Ivo Visaku (samuti programmi Noored Kooli õpetaja) eestvedamisel ainesektsioonis osaletud, jagasime ideid erinevatest temaatilisteks üritustest ja mõned panime juba paika ka, näiteks Keelte nädal ja jõulupeo Teatriõhtu.Neljapäeva õhtu oli parim! Koos Ivo ja oma klassiga korraldasime klassiõhtu, sai kõvasti mängitud „Pikka nina“, palju söödud ja palju-palju naerdud, kuna tüdrukud olid vähemuses, siis pidin isegi paljudest mängudest „5. klassi tüdrukuna“ osa võtma. Mängus „Tõde ja tegu“ oli kõige rohkem elevust tekitavam küsimus tuli Ivole: „Kas teile meeldib õpetaja Laura-Liisa?“Hea on tõdeda, et neljapäeval sain esimest korda premeerida õpilast hindega „5+“.Ja nii lähengi uuele nädalale vastu jälle meeletu positiivsusega!