Mida toob päkapikk alustavale õpetajale?

Detsember on olnud minu jaoks vaieldamatult kõige keerulisem kuu õpetajana. Esmane hasart on hakanud vaikselt üle minema ja seda on asendanud väsimus, pinge ja mure. Näen, et mu õpilased on samuti väsinud ning neisse on tulnud jõulueelne elevus, mis raskendab üleüldist keskendumist. Olen tundnud, et paljud tunnid pole erinevatel põhjustel läinud nii, nagu olen planeerinud, ning koolipäeva lõpus hiilib minuni vaimne väsimus, mille sarnast pole iialgi oma elus varem tundnud.

Kogu selle väsimuse, pinge ja mure juures pole minust kunagi lahkunud tänutunne ja võimalus olukordadest õppida. Tunnen, et mu õpilased suudavad mind pidevalt üllatada ning nende õpetajana pean kiireid lahendusi leidma nutikatele küsimustele või ootamatutele olukordadele. 1. klassi õpetajana saadab mind ka õpilaste kasvamis- ja avastamisrõõm ning jõulude-eelsel ajal olen seda eriti tugevalt kogenud. Üks mõnusaim hetk minu jaoks õpetajana oli sel nädalal, kui Kiviõli linn oli lumme mattunud ning lapsed tulid kooli ning avastasid, et neid oli külastanud päkapikk Juulius Jõul, kes oli jätnud klassile kirja ning šokolaadi. Õpilaste silmad läksid suureks ning algas arutelu, kuidas Juulius Jõul meie klassi ikka saanud oli, kas tal oli abiväge ning kes oli aidanud tahvlile joonistada. Sellised hetked, kus näen oma õpilaste silmis rõõmu, põnevust ning uudishimu, muudavad õpetamise väga mõnusaks ja aitavad ka rasketel hetkedel eemärke fookuses hoida.

Soovin kõikidele praegustele, endistele ja tulevastele õpetajatele palju jõulurõõmu, õnnestumisi ja õppimist uude aastasse!