Floorini juhatuse esimees Arvi Mägin: Haridusesse panustamisest võidab ühiskond, eriti siin väikeses Eestis!
Milline õpilane oli kooliajal väike Arvi?
Olin tõesti väike, kehalise kasvatuse rivistusel olin pidevalt viimaste seas. Olin uudishimulik, meeldis lugusid kuulata ja unistada.Kuna käisin „väikeses“ Kivimäe põhikoolis (tol ajal Tallinna 29. 8-klassiline kool), siis tundsid enamus õpilased üksteist. Koolis oli pidevalt tegemist ning meil ka lasti palju teha. Noorematena olime õues või koolisaalis rahvastepalli-korvpalli mängimas, hiljem korraldasime pidusid, näiteringi ja loomulikult tegime koos palju sporti.Õppimine ja tark olemine oli meie klassis popp, aga ma kahjuks ülemäära palju sellega ei tegelenud, kuna alguses jäi kõik kiiresti külge, aga hiljem polnud tekkinud õppimise harjumust. Mul olid väga ägedad lapsepõlvesõbrad!
Kas Sulle meenub mõni õpetaja, kelle roll Sinu elus oli juba kooli ajal või osutus hiljem väga oluliseks?
Tegelikult oli neid õpetajaid meie koolis rohkem, aga 2 õpetajat tahaks eraldi välja tuua. Matemaatikaõpetaja Vahtramäe aitas matemaatika arusaadavaks teha, lähenes õpilasele vastavalt tema võimetele, oli iga õpilase tarvis alati olemas, mõistis teda. Teine oli meie füüsikaõpetaja, kes traditsioonilise õpiku asemel kasutas esimesena grafoprojektoreid ja visuaalseid märkmelehti, õpetas keskenduma olulisemale ning siduma füüsika meie ümbritseva eluga.
Millise õpetaja käe all on sinu arvates hea õppida?
See, on õpetaja, kes tegelikult ka hoolib sellest, millega tegeleb! Teda iseloomustab armastus ja lugupidamine oma töö ja valdkonna vastu ning kirg, millega ta õpilasi kaasa haarab ning edasi teadmisteni viib. See osa endas tuleb igal õpetajal üles leida!
Paljud õpilased jätavad oma haridustee pärast põhikooli pooleli ja jäävadki 9-klassilise haridusega. On sul ideid, mida peaks tegema selleks, et seda ei juhtuks?
Õpilaste võimed on väga erinevad ning nad ka avanevad ajaliselt väga erinevalt. Väga tähtis on koolis klassijuhataja roll, kes omalt poolt saab kaasa aidata nii õppimist kui ka õpilastevahelist üksteise toeamist soodustava taustsüsteemi kujunemisele. Ta saab olla usaldusisikuks ja toeks. Noortele on vaja sobivat eeskuju ning toetust selleks, et avastada oma väärtused, valida oma unistused ning leida tee nende unistuste ellu viimiseks. Pühendunud õppimine on unistuste elluvsiimiseks parim tee. Julgus unistada ja unistada suurelt vajab selles eas tuge. Meie klassis oli poiss, kes oli pärit perekonnast, kus oli õpiharjumus ja õpiti palju. Ta on oma teadmistega väga kaugele jõudnud, kuigi koolis oli ta samasugune nagu me teised ehk keskmike seas. Kui aga perekonna tuge ei ole, siis on just koolil oluline võtta toetaja ja inspireerija roll.
Kellena sa täna töötad ja mis sa arvad, millised inimesed ja otsused sind nii kaugele on toonud?
Olen ettevõtja, 25 aastat AS-i Floorin juhatuse esimees. Oleme 26 töötajaga ettevõte. Aitame luua põranda- ja viimistluslahendusi kaasaegsetele hoonetele kodust koolini, kaubandusest serveriparkideni. Mind on aidanud paljud inimesed, kes on innustanud unistusi täide viima. Innustanud alustama, võtma vastutust ja tegutsema. Mind innustanud ja usaldanud õpetajate, vanemate ja sõprade panus on lendu läinud!
Mis Sulle täna kõige enam Eesti hariduses korda läheb?
Mulle meeldib, et haridus on Eestis ajalooliselt väga tähtis. 1.september on väga oluline päev, mil pered kedagi jälle kooli saadavad. Meeldib see, et on loodud palju algatusi, mis aitavad kaasa hariduse arengule. Hea näide sellest on ka Noored Kooli programm. Meeldib, et ka noored leiavad jälle tagasi tee kooli - õpetajaks.
Mis hariduses häirib, vajab tähelepanu ja muutmist?
Häirivad aeglased arengud uue hariduskeskkonna loomisel. Mitmed omavalitsused, nende seas just Tallinna linn, suhtuvad koolimajade ümberehitamisse kui ehitusprojekteerimise hangetesse. Viimastest on mujal Euroopas ammu loobutud. Uus koolimaja vajab vastutustundlikku arhitekti ja loovaid lahendusi. Kui jätta välja GAG-i uus algklasside maja (millisest samuti palju võimalused välja jäeti), siis kõik teised viimase 10 aasta renoveerimised on Tallinnas tehtud stiilis vana aja koolimajade üle värvimine ja torude vahetamine. See ei ole tegelikult andnud uut hariduskeskkonda. See on raiskamine, mille tulemusel lapsed ja õpetajad kannatavad. Õnneks riigigümnaasiumide projekt näitab head eeskuju ja uut kvaliteeti kaasaegse hariduskeskkonna-koolimaja loomisel.Veel häirib, kuidas kohalik päevapoliitika segab pikaajalist hariduse arengut ja pidurdab olulisi algatusi.
Kuidas tänased haridusprobleemid mõjutavad Eestit lähitulevikus?
Väga palju mõjutavad! Tänased õpilased on tuleviku töötajad, juhid ja otsustajad Eesti majandus, poliitilikas kuultuurielus ja teistes valdkondades. Nemad loovad konkurentsivõime ja inimeste õnnelikkuse taseme tuleviku ühiskonnas. Hariduse õnnestumised aitavad kaasa uute võimaluste tekkimisele ja samal ajal tõmbavad ebaõnnestumised meid tagasi. Seega on kõikidel tänastel sammudel haridusprobleemidega tegelemisel väga suur mõju tulevikule.
Mida sa Rotary Eesti kaudu soovid Eesti hariduselus korda saata ja miks see Sulle nii oluline on?
Soovin aidata kaas Eesti koolihariduse arengule ja seda eriti Ida-Virumaal. See on olnud aastaid meie Tallinna Vanalinna Rotaryklubis oluliseks teemaks.
Mida on ettevõtjatel koostööst Noored Kooliga Sinu arvates võita?
Võidame läbi huvitavate koostöökogemuste noortega ning näeme Eesti elu täiesti teisest vaatenurgast ja seda palju pikemas perspektiivis.
Mida sa soovid panna teiste ettevõtjate ja ka riigi südamele haridusvaldkonnaga seoses?
Kui me täna panustame ühiskonda (või valime, et me ei panusta) on sellel väga suur mõju meie kõigi tulevikule. Haridusesse panustamine on oluline täna ning tulevikus, sellest võidab ühiskond ja kokkuvõttes iga kogukonna liige personaalselt. Eriti siin väikese Eestis!