Kui asjad ei lähe päris nii, nagu plaanisid,...
Augusti alguses tekkis erinevates peades aasta ootusi kaardistades idee, et võiks lennu keskis planeerida midagi südamele, midagi meeldejäävat ja midagi mitte kooliga seonduvat. Tüütuks muutub ju kui saad kokku ainult koolitusel ja räägid ainult, mis sigadusega Juku sellel nädalal hakkama sai või kui nõme hindamisjuhend nüüd kinnitatud sai. Niisiis tükk aega minu peas küpsenud lennuga matkama mineku idee sai GO!.
Tegin 5. lendurite seas põhjaliku taustauuringu ning ühiste lootuste ja ootustega pani end matkale kirja ligi 20 inimest. Suhtlesin, küsisin, vastasin, teavitasin, sättisin, otsisin, uurisin ning tulem oli vahva. Kusjuures Liisi abita poleks midagi nii suurejoonelist välja tulnud. Plaan oli minna laupäeva hommikul Rammu saarele, matkame saarel, õhtul veedame lõbusalt aega ja järgmisel hommikul läheme mandrile tagasi. Kuna ilma lubas väga huvitavat ja külmetushooaeg oli juba alanud, siis astus laupäeva hommikul paati 11 inimest. Ja oh üllatust, üllatust, mind ei olnud seal paadis. Niiet kes lootis, et saab siit teada, mis saarel toimus, peab pettuma. Öeldakse, et mis toimub saarel, jääb saarele. Lohutuseks paar pilti siiski jagati ja öeldi, et väga vahva oli.
[gallery]
Fotod: Jüri Saarma
Kõik ju justkui toimus, aga mina ju rahule ei jäänud ehk asjad ei läinud päris nii nagu plaanisin. Mõnikord võidakse seada sind valikute ette, mis ei ole mõnusad, aga mis lihtsalt on vaja ära teha. Selliseid valikuid on kindlasti igaühel ette tulnud, ka õpetajatel. Näiteks dilemma, kas lõpetada tunnikava või minna magama; kas saata laps teise tuppa nutma või minna temaga batuudikeskusesse; kas öelda õpilasele, et pea valutab ja konsultatsiooni ei toimu või anda talle mõned ülesanded. Oleks vaid Pyrrhos seda teadnud. Arvan, et lihtsamaid dilemmasid, nagu need näited, saab tegelikult juba eos ära hoida, kuid teinekord hoolimata näilisest dilemmast on valik selge ja meeldiv valik (magamine, batuudikeskus, konsultatsioonist koju jäämine) peab jääma tagaplaanile. Kui palju ohverdada, on igaühe südemetunnistus ja see äkki teebki inimesest (õpetajast) hea inimese (õpetaja). Sest iga valikuga me ütleme „jaa“ ning „ei“ ning selle „ei“ jaoks võib olla rohkem valikuid ei ole ega tule.
...siis tuleb järgmisel korral kindlasti paremini teha, sest see juba võis viimane võimalus olla.