Klassijuhataja – ühe-naise-valitsus?
Sel nädalal klassijuhatajakohustusi täites tabasin end mõttelt, et pean kõik see aeg žongleerima väga erinevate tegevustega. Klassi juhatamine nõuab palju aega, energiat ja oskusi. Ideaalne oleks, kui kõiki ülesandeid täidaksid erinevad inimesed – nii nagu valitsuseski on haldus- ja vastutusalad ära jaotatud -, ent täna on klassijuhataja nendes lugematutes rollides üksi.Mõistagi olen oma rahva (õpilaste – toim.) peaminister ning iseenda juht ja koordinaator selles ühe-inimese-valitsuses. Olen ka haridus- ja teadusminister: jälgin, et mu rahval oleks võimalik koolis omandada võimalikult hea ja kvaliteetne haridus, lahendan haridustegelaste ja rahva vahel tekkinud probleeme ning võtan ette vajalikke samme, kui on näha, et miski takistab õppimist. Olen justiitsminister: korraldan klassi õigusloomet ning jälgin kokkulepitud reeglitest kinni pidamist, määran kokkulepitud tagajärgi. Täidan rahandusministri rolli, kogudes klassi- või reisiraha, jälgides laekumisi, langetades otsuseid, kas ja millal ja millises summas klassiraha üldse kasutada tohiks.Olen majandus- ja kommunikatsiooniminister – püüan klassis luua tingimusi, et meie seltskond oleks ülejäänud koolis või üle Eestigi konkurentsivõimeline (võistlustel, konkurssidel jms) ja jätkusuutlik. Selleks on mul eraldi majanduspoliitika arengukava (klassijuhatamise töökava – toim.). Hoolitsen ka selle eest, et kommunikatsioonikanalid töötaksid laitmatult, olen logistikaekspert. Olen siseminister: hoolitsen selle eest, et riigis (klassis – toim.) oleks tagatud sisejulgeolek, et kaitstud oleks avalik kord ning rahvas teaks, kelle poole pöörduda, kui on „tulekahju“ või „liiklusõnnetus“. Olen regionaalminister, kes peaks jälgima, et kohalikest omavalitsustest (klassis tekkinud suurematest või väiksematest rühmadest – toim.) ei jääks keegi arengult liialt maha ning et KOV-id omavahel suhtleksid, teeksid koostööd.Olen kaitseminister: pean jälgima, et mu rahvas tunneks end turvaliselt ka teiste rahvastega (klassidega – toim.) suheldes ning õpetama neid vajadusel (mõistagi rahumeelselt) seisma oma turvalisuse eest nendega lävides. Olen välisminister, kes suhtleb teiste rahvaste esindajatega ning – jällegi – võtab vajadusel rolli diplomaatilistel läbirääkimistel väiksemates või suuremates konflikti- või koostööolukordades.Olen keskkonnaminister, kes õpetab lapsi ressursse jätkusuutlikult kasutama – nii füüsilist energiat kui õppevahendeid – , kes tegeleb müra- ja sodireostuste ennetamisega jne. Olen kultuuriminister: koordineerin kultuuriürituste korraldamist, utsitan rahvast lugema ja kunsti nautima, püüan meelitada neid teatrisse. Olen sotsiaalminister, kes mh tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega oma rahva hulgas, jälgib õpilaste tervislikku seisundit, juhatab neid õigel ajal vaktsineerima, tegeleb töötervishoiu ja -turvalisusega klassiruumis.Vaid põllumajandusministri tegevustele ei leidnud ma paralleele. Küll aga olen ma omamoodi rahvastikuminister, tegeledes klassijuhatamise käigus ka erirahvusest õpilaste omavahelise lõimimisega.Õpetajale ministri palk?Triin Toomesaar, 6. lend