Minu õpilased

II veerand on alanud. Aeg lendab. Kool oma väljakutsetega tõmbab endasse. Kuigi teine aasta koolis on hoopis midagi muud, on siiski vahel hetki, kus olen töödest üle kuhjatud ja mõtlen, et mille nimel edasi minna? Õnneks on nüüd sellele vastus olemas – minu õpilased! Kui hommikul klassi ukse avan ja naeratavad näod minuga koos meie klassiruumi sisse astuvad, viisakalt teretades ning küsides, mida me täna teeme või rääkides mulle oma eilsest päevast, on mul ainult puhas rõõm. Mulle meeldib, et saan nendega rääkida ja arutleda, sest see annab ka mulle energiat. Kõige lahedam on aga, et tunnen aina rohkematel hetkedel, et oleme meeskond, usaldame üksteist ja  õpime teineteiselt. Nad on mõistnud, et õppimine ja eksimine käivad käsikäes, tuleb julgelt tegutseda. Usun, et seepärast räägivad ka paljud eesti keeles aina paremini, avatumalt ja julgemalt.

Väikesed üllatused on osa pea igast päevast. Sel neljapäeval sain ka ühe üllatuse osaliseks. Ütlesin, et seekord ei tähista me koolis Halloweeni vaid teeme Mardi-ja Kadripäeva laada. Samas mainisin, et loomulikult, kui tahate võite ju ise kostüümid selga panna ja kõrvitsad kaasa võtta. Neljapäeval kui kooli läksin, ootaski mind üllatus – paljud õpilased olid end ära maskeerinud, mõned tõid isegi Halloweeni kõrvitsad kaasa. Vahetundidel käisid nad paaris naaberklassis hüüdmas „Komm või pomm“, et head paremat saada. Hea oli vaadata neid koos tegutsemas! Sellised julged algatused õpilaste poolt panevadki alati silmad särama.