Jaanuari väsimus...
Nii kaua kui ma mäletan, olen ma jaanuari lõpus, veebruari alguses alati end talveunest üles äratatud karuna tundnud. Ega ka sel aastal pole mingi erand. Võiks rahulikult juba kell 9 voodisse pugeda ja "õnneks-pole-võimalust-välja-uurida-kui-kaua" hommikul magada. Ja päeva veedaksin samuti võimaluse korral mingis poollamavas asendis mõne hea raamatu või filmi seltsis.Hetkel istun samuti uniselt diivanil, seljataga koolinädal (+ inglise keele nädal, + õppenõukogu, + kahe kolleegi sünnipäev, + ammuigatsetud külaskäik vana sõbra juurde - ühesõnaga, ei ühki vaba pärastlõunat) ja vaatan näkku tõele, et järgmised kolm nädalavahetust on koolitused, esmaspäevaks on vaja parandada ära ja hinnata 5 klassi tõlkimisvõistluse tööd ja ülejärgmiseks nädalaks tuleb mul Valentinipäeva peo tarveks välja "koolitada" 7 päkapikku :)Mis siis mõnus on? Kool. Pisarateni naermine. Teiste elude pärast pidevalt muretsemine ;)...... See, et kuigi ma olen niiiiiii väsinud (ju siis mingi osa organismist töötab päikesepatareide pealt) ei tunne ma töö suhtes vastumeelsust. Vahva on ka see, et mitmed vanad sõbrad-tuttavad on viimase nädala jooksul meilinud: nägin, et oled ühinenud Noored Kooli programmiga - nii tore. Ja see, et silmaring ja empaatiavõime (kuidas erinevad inimesed maailma tajuvad ja tunnetavad, seoseid loovad või ei suuda luua, näevad ennast ja teisi) areneb - naljaga pooleks -kas tahad seda või ei taha.