Koolis töötades tunnen, et minu ümber on ELU

Aasta tagasi olin Tartu Ülikooli kolmanda kursuse juuratudeng. Täna olen Keila Gümnaasiumis ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja õigusõpetuse õpetaja. Küsimus, mida minult tänaseni enim küsitakse on: MIKS?! Miks peaks üks noor edukas ülikoolilõpetaja, kes pealegi on õppinud nii tasuvat eriala, nagu seda on õigusteadus, järsku tegema kannapöörde ja minema kooli õpetajaks.Minu õpetajaks olemise motiivid ja eesmärgid on tänaseks kindlasti pisut teisenenud sellest, millised need olid Noored Kooli programmi kandideerides. Samas olen jätkuvalt äärmiselt rahul oma valikuga ja avastanud õpetajatöös isegi enamat, kui sellest oskasin loota.Aga ikkagi: miks?1) ÕppimineKõige rohkem õpib inimene teisi õpetades. Tunde ette valmistades tuletan iga päev ununenud teadmisi meelde ja kogun juurde uusi. Naudin seda, et olen tänu õpetamisele saanud ise väga palju targemaks ja paremaks. Lisaks teadmistele arendan ju igapäevaselt ka suhtlemis-, esinemis- ja planeerimisoskusi. Muuhulgas on pooleaastane kogemus õpetanud mind aega efektiivselt kasutama ja kuigi ma pole kunagi varem oma elus nii palju töötanud kui praegu, ei tunne ma samas, et intensiivse töö tõttu muudest toredatest ettevõtmistest kõrvale jääksin.2) EduelamusMa ei kujuta ette ühtegi teist ametit, kus saaks nii sageli kogeda edu, kui seda pakub õpetajana töötamine. Iga tunni, kus vähemalt üks õpilane on midagi huvitavat või kasulikku õppinud, võib lugeda kordaläinuks. Neid suurepäraseid hetki, kus tajun, et kogu klass mõtleb/töötab minuga üheskoos kaasa, on üha rohkem. Ja oh seda rõõmu, kui lugesin enne jõule korraldatud tagasisideküsitlusest, et olen mitmele õpilasele lemmikõpetajaks. Uhkus iseenda ja oma saavutuste üle – seda olen viimase poole aasta jooksul mitmeid kordi tundnud.3) MõjuvõimÕpetaja võim on üüratult suur: igaüks meist mäletab ju oma õpetajaid. Mõni neist on jäänud meelde heade, mõni halbade omaduste poolest, ent päris ununenud on vähesed. See, kas õpetaja on suutnud aine huvitavaks teha või see, millised olid tunnid, on ilmselt mõjutanud suure osa inimeste karjääri- ning ka teisi valikuid elus. Minul on samasugune võimalus oma 248-t õpilast mõjutada.Öeldakse, et kes noortega töötab jääb ise ka nooreks. Koolis töötades tunnen, et minu ümber on ELU – iga päev toob midagi uut ning ükski tund ei ole teisega sarnane. Kuigi sageli ei käitu kõik õpilased eeskujulikult ja vahel võib mõni neist närvi päris mustaks ajada, on nad oma kriitikas alati väga ausad: niisugust siirust kohtab täiskasvanute maailmas harva.Õpetajaamet nõuab muidugi ka väga suurt pühendumust, motiveeritust ja valmisolekut pidevaks tööks iseendaga. Kuid väljund on sisendit väärt. Panustatud energia tuleb tänu õppimisele, eduelamusele, mõjuvõimule, õpilastele ja veel paljule muule mitmekordselt tagasi. Tunnen, et olen õiges kohas, ümbritsetud õigetest inimestest ja ajan õiget asja. Hea on olla.