Esimene kooli(tus)päev :)

Nagu iga uue kooli algusega oli ka 29. aprilli hommikul mul sees väike närv ja ärevus. Peas oli palju küsimusi ja mõtteid: "Millised on mu lennukaaslased? Mis täna saama hakkab? Mis siis, kui ma ei sobigi sellesse gruppi? Kas koolitus oli ikka täna? Äkki ma ei leia klassiruumi üles? Kus mu pastakas on? Kas koolitus algab ikka kell 10:00?" Tavapärane, eks? Minu jaoks küll. Kuid sama palju kui oli ärevust oli ka piiritut rõõmu! Jaanuari lõpust alates, kui minu perekond sai olla tunnistajaks mööda tuba ringi tuiskavale ja rõõmust üles-alla hüppavale Kristinile, kes oli just teada saanud, et teda on Noored Kooli programmi vastu võetud,  olin ma just seda päeva pikisilmi oodanud :) Ja nüüd see oligi siis siin!

Nagu korralik koolilaps tegin kindlaks, et mul on kaasas kõik märkmikud ja pinal, ja et mitte hiljaks jääda, õnnestus mul lõpuks hoopiski kohale jõuda väga vara. Aga kuna Balti Filmi- ja Meediakooli hoones esmakordselt orienteeruda oli paras katsumus, aitas see mul ilusti aja ülejäägi ära kasutada :D Ma ei tea miks, aga esimene samm klassiruumi ja ma teadsin, et ma olen "kodus"... Kohal oli juba mitu teist osalejat ja selle asemel, et vaikides istuda nagu tavaliselt esimesel koolipäeval, asusime kõik usinalt üksteisega tutvuma ja see oli nii vahva :) Esimene tutvumismäng, millega Maria meid üksteisele lähemale tõi, ühendas meid sõna otseses mõttes kui lõngakera - kuigi igaüks meist on isemoodi ja äärmiselt põneva taustalooga, aitas just see mäng teha lahti otsa nägemaks, et meis on ka palju sarnast. Mõtlesin pidevalt, et "VAU! Kui lahedad lennukaaslased mul on!" Meeskonna-, ja seda me ju järgmised kaks aastat oleme, vaimu loomiseks oli võimas start antud! Edasi kulges meie esimene kooli(tus)päev nii hoogsalt ja mitmekesiselt, et mitte kordagi ei hakanud igav - saime erinevates gruppides töötades väljendada Noored Kooli väärtusi kas tantsides, ooperit lauldes, pantomiimi tehes või näideldes; joonistada vahvaid plakateid mõtestades õpetajaks olemist;  arutleda erinevate õppimiskäsitluste üle; tutvuda õpipädevustega ja 21. sajandi oskustega ning seda kõike tehes õppida meetodeid, mida septembrist alates saaksime oma tundides kasutada. Suure boonusena oli meil võimalus süüa lõunat 9. lennuga ja nagu "rebased" ikka, neilt kõiksuguseid küsimusi küsida :)

Minu esimesest kooli(tus)päevast jäi kõlama mõte sellest, kuidas õppimine on kui kõrgushüpe ja kuivõrd oluline on see, et latt oleks piisavalt kõrgel, et õppijal oleks alati huvi ennast ületada. Mul on tunne, et meie latt saab järgmise kahe aasta jooksul olema just sellisel põneval kõrgusel ja meil on nii vedanud, et saame üksteisele selle ületamisel igati toeks olla.  Päeva lõpuks väsinult, kuid suur naeratus näol, ütlesin ma oma vanaemale, et pärast niivõrd meeleolukat ja emotsiooniderohket esimest kooli(tus)päeva tunnen ma lihtsalt tohutut tänulikkust ja meeletut rõõmu, et saan olla sellise imelise kogukonna osa... ja jagada niivõrd kirglikult usku hariduse muutusi toovasse jõudu ning....üldse, muutuste võimalikkusesse! :)