=> esimene koolipäev

Nõustun Pillega. Päev oli tõesti väsitav ( 7 tundi järjest+ veel üks, mida kasutasin tunni vaatlemiseks), aga  olen selle jooksul palju jõudnud ja järeldusi teinud. Mõned mõtted:Esiteks, see aasta on mul hoopis teine tunne. Ma ei tunne uue elu alguse (vaatamata uuele koolile, eesti keeles õpetamisele, uuele ainele ja Eesti Kunstiakadeemiasse tagasi minekule). Pigem on see vana loo jätkamine.  Võrdlen enda jaoks situatsiooni arvutimänguga, kus üks level sai läbitud ja nüüd olen jõudnud järgmiseni, kus on suurem kiirus ja takistused kavalamad. Hea või halb, aga ma ei tundnud muret selle pärast kuidas ma klassi ees välja näen või mida ma seal räägin. See kord läks kuidagi eriti spontaalselt . Täiesti ettevalmistamata ma muidugi ei olnud. Paaristundidel on aega  küll ja seda tuleks produktiivselt kasutada; (arvestades sellega, et õpilastel kaasas pole hariliku pliiatsigi).Minu energia sai suunatud vaatlemisele. Võrreldes eelmise aastaga, jõudsin ära näha rohkem laste isiksuslikke omadusi, jätsin nägusid ja nimesid meelde. Primaarne oli mõista kellega on tegemist ja mismoodi, järelikult, meie koostöö hakkab välja nägema.Ütlen ausalt, sain nii positiivseid kui ka negatiivseid muljeid. Hetkel, õnneks või kahjuks, on muidugi vara teha lõplikke järeldusi. Terve aasta on ees ja küll probleeme tuleb sealt, kust ei oota; ja ei tule sealt, kust neid just ootan. See on tavaline ja igatpidi normaalne.Tööõpetuse tundidest ma mõtlen hetkel vähem. See on tuttavam valdkond, klassid on suhteliselt väikesed (mitte üle 18 inimest), õpilased on ühesoolised.Muret tunnen kunsti tundide pärast. Hetkel seadsin kahtluse alla, et on võimalik kvaliteetselt viia läbi 45-minutilisi  tunde kunsti aines väikeses klassis, kus istub 30 väikest inimest, kes oma käitumisega õppimist ja õpetamist ei soodusta kuidagi. Ütleme -  mulle, karjumise vihkavale inimesele, tundus situatsioon ebameeldiv. Perspektiiviõpetus võib vist mõneks ajaks unustada ja alustada distsipliiniga tegelemisega. Üldiselt aga tunne on hea, ootan huviga järgmisi tunde (pole hetkeks kõiki lapsi veel näinud).Päevalõppu rõõmustas mind minu vanema õe tund, kus käisin 11. klassi vaatlemas (kunstiajaloo tund, kus teemaks oli "origami" ja palju praktilist tegevust. Osalesin ise ja jõudsin olla ka abiõpetaja rollis. Koolist astusin välja naeratusega. Pole paha alguseks....