7 tundi järjest

Mul oli siis tänavuse kooliaasta pikim päev ära. 7 tundi järjest, 8-15, 1 paaristund, mis kokkuvõttes tähendas seda, et ette pidi valmistama ju rohkem. Erinevalt eelmisest aastast õpetan ka 5.klasse ja siiamaani on olnud päris ok, olen olnud karm tädi, kes ei luba eriti midagi teha peale õppimise... Eks näis, millal minu loomupärane leebus pealiskihist läbi pääseb. Aga pisikestega peab olema eriti süstemaatiline ja ka pisiasjadele - vihik, korralikkus, jms - rõhku panema. Nii on võimalik nendega mängida ja lõbusaid asju teha ilma et nad pööraseks läheksid. Mul on näiteks pesulõksude süsteem distsipliini hoidmiseks. Lastele tundub sobivat. Aga sealgi juba nägin tüdrukut, keda kiusatakse ja käitumist, mis mulle ei meeldi. Tundub uskumatu, et need on ju veel lapsed. 5 aastat üksnes koolis käinud...8.ja 9.klass panevad mind aga muretsema, 8ndikel on raskusi paigal püsimisega, kõõlumine on peaaegu et konstantne ja jututamine ka. 9.klass istub nii, et näevad aknast saali, kus tehakse harjutusi rööbaspuudel ja muud akrobaatikat. Nagu arvatagi võite, oli juba täna vahepeal võimatu nende tähelepanu võita - kuulsin, kuidas neli noort meest omavahel arutavad, kuidas konkreetne harjutus käib ja kes neist seda jõuab teha. 12.klass aga. Nojah, nemad lähevad ju ära kevadel ja peavad eksami hästi tegema. Ja üldse, nõudlikud tüübid. Õpetavad mind väga palju (heas mõttes), aga ma pean ka nende jaoks nö supervormis olema, muidu saavad nad ju aru..., et õpetaja pole jõudnud midagi läbi mõelda vms. Oehh, see aasta pole mitte kerge ja alles algas. Soovin aga kõigile parimat algust, lennukaid ideid ja jõudu vastupidamiseks. Liis