Mari-Liis Nummert: õpetaja on väärtuskasvataja

Mari-Liis räägib iga teema juures pikalt – avab tausta, teeb kõrvalepõikeid, toob näiteid, läheb sügavuti. Ta räägib pikkade lausetega, kohati ülipikkadega, kuid ka nende viimaste puhul seob ta mõtte lõpus alati kokku ega unusta kunagi, millega lause algas.Mõned detailid Mari-Liisist:

• Mari-Liis õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat

• Töötas ülikooli kõrvalt Noored Kooli värbajana

• Noored Kooli 7. lennu vilistlane, kes õpetas programmi ajal ajaloo ja ühiskonnaõpetust

• On praegu jätkuvalt õpetaja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sillaotsa koolis, õpetaja-ametis läheb 4. aasta

• Töötab Tartu Ülikooli eetikakeskuses väärtuskasvatuse kooli projektijuhina

• Lugeda meeldib düstoopiaid, ajaloolisi romaane ja Eesti luulet

Kuidas algas sinu kokkupuude Noored Kooliga (NK)?

Jalutasin Mustamäel ja nägin ühe oma sõbra nägu plakatil – see oli Noored Kooli plakat. Sõber istus koos teistega diivanil ning tekst plakati juures küsis, et kas tahad ka nende noorte ja võimekate inimeste sekka kuuluda. Mõtlesin, et sellel diivanil võiks istuda küll.Ühel hetkel võttis NK värbamistegevused Tartus üle minu korterikaaslane Annika Teder. Kõrvaltvaatajana jättis see töö hea mulje. Oma esindajatööd lõpetades helistas Annika mulle ja päris, et kas oleksin huvitatud tema tööd jätkama. Siis tundsin esimest korda, et võiksin olla NK meeskonna liige – samal sügisel kandideerisin värbajaks ja kuu hiljem alustasin tööd. NK esindajatöö oli mitmekülgne. NK osalejate tunde külastades leidsin ennast värbaja rollis – enne seda tundsin, et tööd tehes pean programmi n-ö müüma ja tundsin end seetõttu üpriski ebamugavalt. Värbamistöö osaks said hoopis lood – NK osalejate lood, kõikide väljakutsete ja rõõmude ehe jagamine uute tulijatega.

Kuidas tunneb värbaja ära potentsiaalse NK kandidaadi?

Ma arvan, et õige NK kandidaat tunneb ise ära, et jagab selle organisatsiooniga samu väärtusi ja hoiakuid. Õige kandidaat peab tahtma tulla kooli – võib-olla isegi parem, tajuma selle valiku vältimatust. Veidi – siin ma seisan, ja teisiti ma ei saa. Sellise sisepõlemise järgi tunneb värbaja ära kandidaadi – minule jäi vaid nõustav ja toetav roll.

Ma arvan, et õige NK kandidaat tunneb ise ära, et jagab selle organisatsiooniga samu väärtusi ja hoiakuid. Õige kandidaat peab tahtma tulla kooli – võib-olla isegi parem, tajuma selle valiku vältimatust.

Kuidas sündis su otsus ise kandideerida?

Lõplik otsus sündis tund aega enne kandideerimistähtaja lõppu. Samal õhtul oli Tartus hooaja viimane infoõhtu teistele kandideerijatele. Seal osales ka Karin Talviste, 5. lennu õpetaja, kes sõidutas mind hiljem koju. 5-minutilise autosõidu jooksul kõnetas Karin väga täpselt minu peamisi hirme ja ebakindlust, mis valiku tegemist takistasid. Karin ütles mulle, et heaks õpetajaks kasvamine on protsess ja kahtlemine jääb – kas olen hea õpetaja või mitte. Tähtsam on soov – ja soov selle nimel pingutada, tööd teha. Ja et kahelda võib, et see on terve ja kahelda võib terve protsessi vältel. See ülestunnistus vabastas mind kuidagi – inimene, kes tundub sulle superõpetajana tunnistamas, et ka tema kahtleb.

Mida sa oma valikuprotsessist mäletad?

See oli ülikooli lõpetamise kevad, sel hetkel kirjutasin oma bakatööd. Oli meeletult kiire aeg. Sama aasta maikuus korraldasime esmakordselt muusikafestivali Tartu Indiefest. Aprill-mai-juuni on tagasi mõeldes üks suur värviplekk, mille sisse mahtusid unetud kirjutamisööd verandal, esimesed tunnivaatlused Tartu koolides, viimased eksamitööd ülikoolis, kolm pikka kontsertpäeva ja loomulikult – hommikuni tantsimised. Kandideerimisprotsessist mäletan vaid näidistunni andmist ja ettevalmistamist. Harjutasin oma tollaste korterikaaslate peal m i t u  k o r d a. See protsess võis nende jaoks üsna kurnav olla. Tegin näidistunnis rollimängu Eesti ärkamisaja tegelastega. Photoshopi tuusast korterikaaslase abiga olin teinud ärkamisaja tegelastest maskid – Lydia Koidula, papa Jannsen ja teised. Tunnis osalejad said maskid, nad tutvusid karakteriga, pidid rolli sisse elama ja ennast teistele tutvustama.

Milline on täpsemalt NK roll koolisüsteemis? Kutsuda esile muutust süsteemi sees?

Minu meelest on eksiarvamus, et Eesti kool on stagneerunud ja vajab mingit revolutsioonilist muutust. Eesti kool on dünaamiline ja suure õppimispotentsiaaliga. NK on lisajõud ja see ei saa asendada riiklikku õpetajakoolitust. NK on üks paljudest, kelle najal Eesti kool rikkamaks ja sisukamaks kasvada saab.  Minu arvates on Eesti õpetajaskond hästi haritud, arengule ja õppimisele suunatud. NK õpetaja ei ole kuidagi erilisem kui teised õpetajad. Ma tõmbaks sellele kohe joone alla! NK suur eelis on muidugi see, et need inimesed, kes tulevad n-ö NK jõuna kooli, tahavad ise seda väga teha – see tahe olla koolis on parim asi!

Milliste raskustega puutub alustav õpetaja kõigepealt kokku?

Minu enda kõige suurem möödapanek oli arvamus, et kui ma olen oma ainega hästi kursis, siis ongi kõik tehtud. Avastasin, et põhikoolis on kasvatustöö hulga olulisem kui õppetöö. Teine avastus – klassiruumi juhtimine on oskus. Õnneks õpitav oskus! Sestap – hea tasakaal kasvatus- ja õppetööst ning head suhted oma õpilastega on eelduseks sellele, et õpilane tahab õppida ja õpib ise.

Milles seisneb klassiruumi juhtimine?

On oluline olla klassiruumis kohal, märgata, mis toimub, ja arvestada sellega. Mida õpilased vajavad selleks, et nad saaksid praegu õppida?  Peenhäälestused on olulised. Ah et 9. klass tuli minu tundi kehalisest kasvatusest, on väsinud ja näljased – okei. Vahetame tunnid ümber, võtame arvesse klassi energiataset ja valmisolekut. Esimeses tunnis rohkem arutlemist, kogemuste jagamist – pärast lõunapausi aga iseseisvat tööd, lugemist, reflektsiooni. Või on 6. klassil jäänud vahetunnis lahendamata mõni tüli – räägime läbi! Siis saame kõik täie keskendumisega tunnis olla ja end hästi tunda. Jube on see, kui õpetaja hööveldab seda, mida ta klassiruumis näeb, sest “materjaliga tuleb edasi minna”. Õpiprotsess on ju seda tõhusam, kui kõik saavad täie keskendumisega tunnis olla ja end hästi tunda.

Mida õpilased vajavad selleks, et nad saaksid praegu õppida? Ah et 9. klass tuli minu tundi kehalisest kasvatusest, on väsinud ja näljased – okei. Vahetame tunnid ümber, võtame arvesse klassi energiataset ja valmisolekut. Esimeses tunnis rohkem arutlemist, kogemuste jagamist – pärast lõunapausi aga iseseisvat tööd, lugemist, reflektsiooni.

Kuidas kõlavad kokku sinu töö eetikakeskuses ja õpetajatöö?

Õpetajatöö muutub ajaga järjest põnevamaks ja sügavamaks. Mõlemad – töö koolis ja keskuses mõjutavad üksteist positiivsel moel. Saan näiteks keskuse koolituste planeerimisel enam arvestada õpetajate vajadusi või koolis järgi proovida uusi väärtusmetoodilisi võtteid, lasta õpilastel olla tagasisidestajaks –  et neid jällegi teistele õpetajatele jagada.

Mida soovid välja tuua seoses tööga eetikakeskuses? Mis on selles olulist?

On tähtis, et õpetaja ise näeks ennast väärtuskasvatajana. Õpetaja on väärtuskasvataja nii ehk naa, ta mõjutab õpilast oma väärtuste, hoiakute, uskumuste ja käitumisega. Rohkem kui teadmisi, võtab õpilane koolitunnist kaasa seda, kuidas temasse kui inimesse suhtuti. Õpilane õpib õpetajat jälgides, kuidas inimesed üksteist kohtlema peaks, millised hoiakud on elus ja ühiskonnas olulised. Mida teadlikum on õpetaja oma väärtuskasvataja rollist, seda enam saame tööd teha, et väärtused ja hoiakud, millega õpilane koolist lahkub, toetavad tema toimetulekut isiklikus, töö-, pere- ja ühiskonnaelus.  

Rohkem kui teadmisi, võtab õpilane koolitunnist kaasa seda, kuidas temasse kui inimesse suhtuti. Õpilane õpib õpetajat jälgides, kuidas inimesed üksteist kohtlema peaks, millised hoiakud on elus ja ühiskonnas olulised.

Milline õppetund seoses NK-ga on sind kõige enam mõjutanud?

Esimesel aastal olin õpetajana krampis, mul oli hästi palju ettekujutusi sellest, milline üks hea õpetaja on. Püüdes neile ettekujutustele vastata, ei leidnud ma iseennast selles rollis üles. Õpilased tahavad näha ehedust, inimest ennast – kes sa oled, mida sa arvad, mis on sinu kiiksud, selgitusi selle kohta, miks õpetaja üht- või teistmoodi arvab või käitub. Tuleb endale teadvustada, et õpetajaamet on tööroll – see, milline on seda rolli täitev inimene ja mida ta armastab, peaks sellest alati välja kiirgama. Marianne Liiv
, Noored Kooli kommunikatsioonivabatahtlik