Vaheaeg, oh vaheaeg, millal sina tuled!

Sellised mõtted valdasid, minu õpilasi juba viimased kaks nädalat. Eriti rahutud ja põnevil olid nad viimasel nädalal. Mis seal salata, ka minu enda peast käis päris tihti sama mõte läbi. Minul pigem küll selleks, et oleks pisut aega hinge tõmmata ja tagasi vaadata, mõtteid koguda ja mõtteid teostada. Kuidas meil üldse oli viimastel nädalatel aega selliseid mõtteid heietada ja me polnud keskendunud hinnete panemise ja saamise virr varri? Vastus on lihtne - meie koolis on trimestrite süsteem. Seega meie jaoks  lükkub see hinnete teema ühe kuu võrra edasi ja saame novembri teises pooles madistada.Mida me septembris ja oktoobris ette võtsime? Septembri alguses me tutvusime üksteisega. Nemad minuga, ühe isehakanud keskkonnatehnoloogist loodusõpetuse ja matemaatika õpetajaga. Ja mina muidugi ka nendega. Nemad on Sillaotsa kooli 4.-6. klassi õpilased ja kokku on neid täpselt kuusteist. Peale tutvumist hakkasime ka koos õppima – eriti suureks õppimise kohaks on minu jaoks olnud liitklassidega tegelemine. Oskus ühes tunnis kahte erinevat teemat õpetada on arendamist väärt. Minu suur õnn on see, et õpilased on väga asjalikud ja oskavad üpris hästi oma vajaduste eest seista. Meil on nüüd koridoris ukse taga lauad, kus üks klass saab rahulikult iseseisvat tööd teha samal ajal kui teine klass uue teemaga tutvub. Õnneks on mul võrdluseks kõrvale panna ka vähemalt korra nädalas sellised ainetunnid, kus saan töötada ühe klassiga korraga ja see on ikkagi hoopis teine tera. Kaob ära see kits kahe kuhja vahel tunne, sest tihti vajavad õpilased (eriti matemaatikas) ka iseseisva töö tegemise ajal juhendamist, mida on üpris raske anda kui oled hõivatud teise klassiga.Eredamad mälestused möödunud kuudest on ilmselt minu korraldatud Tõravere Observatooriumi külastus. Õpilased oli sellest täitsa vaimustuses ja küsisid kohapeal palju küsimusi. Tore oli ka see kui  4. Klassi ja 5. klassi lihtsustatud õppekava õpilastega päikesüsteemi plakateid tegime, kus planeedid said sirklite abil suhteliselt õigete suurustega üles joonestatud ja ligikaudu õigete kaugusvahemike tagant seinale üles riputatud. Kuuenda klassiga toimus meil kohalikest valimistest inspireeritud parima mullaorganismi valimisteks reklaamplakatite valmistamine! Kandidaatideks olid tillukesed mullaorganismid, mutid ja vihmaussid. Reklaamplakatid said vägevad ja plakatite tutvustused läksid päris tuliseks kuna igaüks oli veendunud oma organismi või organismide rühma paremuses.

Üheks parimaks ajaks on olnud vahetunnid, sest ikka ja jälle tuleb mõni õpilane minu laua juurde juttu ajama. Vahva on teada, kelle isa on koju tulemas, kes terve nädalavahetuse aeda pidi riisuma ja kes õhtul emaga koos vee kohata youtubest videoid vaatas. Enne vaheaja algust ei saanud ma mingi imega kuuenda klassi tüdrukuid oma klassiruumist välja, et nad hakkaksid koju minema ja mina saaksin koolitusele minna.

Kui vahel on raske, sest paratamatult on raske, kui igaks tööpäevaks peab ette valmistama vähemalt seitse erinevat tundi ja need kõik nelja koolitunni ajal läbi viima ja nädalavahetused on täis koolitusi.  Siis mõtlengi oma ülimõnusatele õpilastele, kes vahel ikka kiidavad ja maiustusi jagavad. Loodan sisimas järjest rohkem, et nad hakkavad ka oma õiguste ja soovide eest rohkem seisma ja saaksime selle niinimetatud sõltuvusfaasi selja taha jätta. Samuti üritan järjest enam ka sellest aru saada, et hea õpetaja on puhanud õpetaja  ja et esialgsed eesmärgid enda jaoks peaksid olema reaalsed ja jõukohased. Peaasi, et need suuremad kusagile maailmaruumi päriselt ära ei kaoks ja siht jääks silme ette püsima. Kuid nende mõtete rakendamine on minu jaoks veel umbes sama raske nagu minu kuuendikele harilike murdudega toimetamine ehk siis ikka üpris keeruline.