Ühest õppekäigust...

Ma pole pikalt kirjutanud. Huvitav, kuidas kõrvalt vaadates tundub kõik hästi põnev ja tahaks pidevalt teada, mis toimub, kuid ise milleski sees olles on asjad kordi ja kordi põnevamad, kuid isegi sellega harjub, et iga päev on hullumeelselt äge. Täpselt sellist nautimust kogengi ma Noored Kooli õpetajana Kiviõlis. Nii tekibki vahel tunne, et ei oska midagi suurt ja erilist rääkida, kuid kui keegi küsib, siis lähevad jutupaelad lahti ja tuleb ennast lausa sundida, et need ülejärgmise õhtuni lahti ei oleks!  Proovin ca kuu pärast teha ka pikema sissevaate oma esimesse õpetajaaastasse. Hetkel panen kirja aga väikesed mälestused seoses ühe õppekäiguga ning muljed, mis meenuvad ühe Noored Kooli koostööpartneriga.Alates veebruari keskpaigast on Noored Kooli osalistel suurepärane võimalus veeta koolitusreede ööd Solo Sokos Hotel Estorias, mis tähendab, et oleme saanud korduvalt teha pikki arutlemise ja peegeldamise õhtuid ning ennast mõnusalt rutiinist välja tõmmata. Koostöö algus Estoriaga tähendas ühtlasi seda, et minul ja Karinil (8. lend) avanes võimalus oma 9. klassiga külastada Estoriat ning Viru hotelli. Meie käiku vedas hotellijuht Harry, kes näitas tube, rääkis hotellindusest üldiselt ning näitas KGB muuseumit ning muidugi saime üleval kuulsate Viru tähtede juures käia. Just see osa avaldas õpilastele sügavat muljet ning nädal hiljem kommenteeris üks õpilane, et „Kui nii tähtsad onud nii muhedad on ja nii kõrgele saavad koolilapsi viia, siis polekski väga hull selline ka ise olla.“Tollel samal käigul sai väisatud Riigikogu, Loodusmuuseumit ja Eesti Panga muuseumit ning tõdesin taaskord, et kõikjalt saab nii palju õppida. Samas tuli kasuks ka giidikogemus, sest meil jäi ootamatult 45 mintit aega üle, mis tähendas ekspront giidituuri vanalinnas, sest kui noortele tegevust ei paku, kaotad sa nad kiiresti.  Minu jaoks oli suuremaid kogemusi, et kui tahta ja hästi planeerida on võimalik ühte õppekäiku ikka väga palju asju ära mahutada, lisaks sain teada, et kui noored juba Tallinnasse tuua, siis Hessi või Mäki külastus on primaarne, Solarisse võiks ka jõuda...Estoria külastuse käigus aga käisime muuhulgas ka hotellitubades. Muidugi näidati meile ka sunaga sviiti ning kuna olin Harryga heale soonele saanud, siis viskasin naljaga pooleks kommentaari, et NK osalisi pole küll veel sellisesse sviiti majutatud. Vastuseks tuli kohe, et „lase sant sauna ning tahab lavale ka kohe“. Sellise lõõpimise tähe all ka meie külastus lõppes. Miks ma seda räägin on see, et selle väikese dialoogi lõpptulemiks oli see, et 1. aprillil ulatati minule ja Geronile registratuuris selle samase saunasviidi uksekaart ja korraks tekkis ikka väga suur kulaku tunne.Kui ma mõtlen hetkel tagasi senisele kogemusele, siis kui kooli ja Kiviõliga seonduv välja jätta, siis meenuvadki esimesena külaskäigud lennukaaslaste juurde ning chilliõhtud Virus. Nendes reedeõhtutes on mingisugune maagia peidus, mis on 9. lendu kokku sidunud rohkemaks kui lennukaaslasteks ning üha enam sõpruskonnaks.