Triin Toomesaar: “Minu töös on tõenduspõhisus ja mõju ühed olulisimad tegurid”
Aastal 2012 Noored Kooli programmiga liitunud Triin Toomesaar on nüüdseks juhtinud sihtasutust Kiusamisvaba Kool pea 6 aastat ja annab organisatsiooni juhtohjad kohe üle. Rääkisime Triinuga sellest, kuidas ta haridusse tuli, miks ta otsustas pühendada nii pika karjäärietapi kiusamise ennetamisele ning milline on olnud tema panus haridusvaldkonda.
Miks sa otsustasid 2012. aastal Noored Kooli programmiga liituda?
Minus on maailmaparandaja kiiks olnud kogu aeg. Ma töötasin tol hetkel Swedbankis ja tundsin, et ma ei saa seda maailmaparandaja tööd seal teha. Olin Noored Kooli programmist ka varem kuulnud, aga ei olnud kunagi ise mõelnud selle peale, et kandideerida. Programmi toonane värbamisjuht Margus Ots võttis minuga ühendust, kuna olin haridusteemadel oma toonases blogis kirjutanud. Siis ma avastasin, et just siin on peidus võimalus väga paljusid maailmasid parandada ning vestlus Margusega tõmbaski mind sellele rongile.
Mida sa tahtsid programmi osalejana hariduses korda saada?
Triin NK programmi 6. lennu osalejana.
Mulle endale väga meeldib lugeda ja ma töötasin programmi ajal eesti keele ja kirjanduse õpetajana, kuigi hariduselt olen politoloog. Mul oli tahtmine, et ka noored saaksid lugemise või keele kiiksu - ka komade panemine võib olla fun ja lugemine avardab sinu maailmapilti. Teisalt, võrdsuse ja ühiskondliku aktiivsuse teemad olid minu jaoks samuti väga olulised - proovisin aru saada, milline on eesti keele ja kirjanduse õpetaja võimalus õpilaste tähelepanu pöörata sellele, mis ühiskonnas toimub, millised väärtused võiksid olla 21. sajandil olulised. Näiteks poiste ja tüdrukute erinev jõustamine - et tüdrukud julgeksid rohkem, ei püüdleks vaid ainuõige vastuse ja tubli olemise poole, ning poisid leiaksid õppimise põnevuse üles. Seda ma püüdsin oma õpetajatöös jälgida.
Kuidas NK programm sind juhina arendas?
Ma arvan, et Noored Kooli programm on ühe püüdleva juhi jaoks hea vundament. Üks asi, kus ma kindlasti väga arenesin, oli kannatlikkus. Noored Kooli neli väärtust - pidev õppimine, julgus võtta vastutust, usk muutuste võimalikkusesse ja hoolivus - need juhi töö jaoks vajalikud lihased olid minus juba enne olemas ja neid sain programmi ajal väga palju treenida. Eriti palju kasu toob juhi töösse usk muutuste võimalikkusesse koos selle sama kannatlikkusega - sul võib usk olla, aga kui sul ei ole kannatlikkust või ka visiooni, siis ainult usust ei piisa.
Ometi pärast 2 aastat programmis sa ei jäänud kooli. Miks?
Aus vastus on see, et ma väsisin väga ära. Õpetajatöö on väga nõudlik, eriti, kui sa tahad teha seda tipptasemel. Noore alustava õpetajana ei oska sa ennast nii väga hoida. Tagantjärele tarkusena - oleksin mingid asjad teinud teisiti, iseendale andestavamalt. Andsin 2 aastaga endast väga palju ja tundsin, et vajan pausi. Õnneks elu aga tõi haridusvaldkonna kohe minu juurde tagasi - õigemini, ma tegelikult ei väljunudki sellest, sest olin toona juba Kiusamisvaba Kooli SA vabatahtlik ja pool aastat pärast NK programmi lõpetamist hakkasin töötama seal projektijuhi ja ainult natuke hiljem tegevjuhina.
Kuidas sa Kiusamisvaba Kooliga tutvusid ja miks otsustasid end just selle algatusega siduda?
Kiusamisvaba Kool jõudis minuni mõnes mõttes natuke sarnaselt Noored Kooliga ehk juhuse tahtel. Inimesed olid märganud, et minus on kirge ja oskusi selle teemaga tegelemiseks. Mind kutsuti sihtasutuse sotsiaalmeedia vabatahtlikuks, kuna ma jäin taas oma kirjaoskusega silma. Kui süvenesin töö käigus rohkem kiusamise probleemi, tõmbas see mind samamoodi endasse nagu Noored Kooli paar aastat varem. Juhusel oli roll ka selles, et Jüri Gümnaasium, kus ma NK ajal töötasin, oli üks esimesi koole, mis KiVa programmiga liitus (ja see kool on endiselt KiVa-kool!). Seega sain klassijuhatajana seda ka ise rakendada - kõik asjad klappisid omavahel kokku! Ma õppisin sellest valdkonnast pidevalt juurde ja ei saanud enam lahti lasta.
Muide, mullu kevadel käisin oma 12. klassi lõpuaktusel ja mul oli tore mõelda, et 2020. a. suvel lõpetas keskkooli mõnes mõttes esimene KiVa-õpilaste lend - nad olid esimesed õpilased, kes said 2013/14. õppeaastal KiVa-tunde ja on nüüdseks “laias maailmas”.
Kas tol hetkel, kui Kiusamisvaba Kooli sihtasutusse tööle tulid, aimasid, kui suure ja pikaajalise tööga on tegemist?
Õnneks mitte. Ma arvan, et esimese aasta lõpus hakkasin mõtlema ette - kui pikaajalise visiooni ma suudan enda jaoks ja organisatsiooni jaoks mõelda. See on siiamaani natukene nagu sotsiaalne startup - sa täpselt ei tea, mis tulemus tuleb, sul on vaid visioon ja tahe seda teha. Meie sihtasutuse missioon on muuta Eesti koolid kiusamisvabaks ja teha seda mõjusalt, tõenduspõhiselt - aga kui näiteks õpilasküsitlused ei oleks näidanud esimestel aastatel piisavalt mõju, oleks tulnud leida uus tööriist.
Oled sa oma Noored Kooli kogemusest võtnud midagi ka sihtasutusse üle?
Isiklikul tasandil kindlasti see, et kogemus õpetaja ja KiVa-õpetajana on olnud ülihea vundament, mille põhjal teiste õpetajatega rääkida: mul klassijuhatajana oli ka nii, ma õpetasin seda või toda. Ma tean, milline on kooli elurütm, mis väljakutsed seal on - haridusvaldkonna vabaühenduses see on hindamatu kogemus.
Kuna Noored Kooli on ka vabaühendus ja meist vanem vabaühendus, siis ma olen mingeid asju eeskujuks võtnud ka Noored Kooli enda toimimisest. Ka see, kuivõrd suureks on NK meeskond kasvanud, on mulle näidanud, et meie organisatsiooni kasv on võimalik. Samuti koolide toetamine mentorite kaudu - inspiratsiooni selleks sain Noored Kooli mentorite süsteemist. Õpetaja vajab ju kedagi, kellega tal on võimalik oma muresid jagada, midagi peegeldada või küsimustele vastuseid saada.
Kas Kiusamisvaba Kooli SA-s tegutsedes hakkasid nägema haridusvaldkonnas midagi teisiti?
Pigem on minu praegune töökogemus ehitanud lisatasandi Noored Koolis õpitule-kogetule peale. Millest ma täna sugugi üle ega ümber ei saa ja mis kindlasti saab olema väga oluline tegur ka edaspidi, on see, kas toetume oma töös teadusele ja teaduspõhisele tegevusele ja milline meie mõju on. Noored Kooli programmi ajal oli ka palju väärtuslikke teaduspõhiseid loenguid - Grete Arro, Kati Ausaga jne. Kui Noored Kooli programmi ajal tegelesime õpetaja kui juhi ja haridusjuhtimise mõtestamisega, siis KiVa programmi Eesti koolidesse kohale viies on minu jaoks eriti teravalt esile tõusnud see, kui oluline on koolijuhi roll haridusmuutuste juhtimisel: kuidas koolijuhte pardale saada, mis on nende roll õpetajate motiveerimisel, kuidas teha nii, et nad oskaksid leida õpetajate hulgast juhi geeniga inimese, kes KiVa-protsessi aitaks juhtida.
Kas ka Noored Kooli saaks midagi õppida Kiusamisvaba Kooli sihtasutuselt?
Kindlasti. Kiusamine mõjutab hariduse kvaliteeti - uuringute põhjal teame, et selle tagajärjeks võivad olla stress, depressioon, koolirõõmu kahandamine ja akadeemilise edukuse pidurdumine. See mõjutab ka koolist väljalangevust ja kuna Noored Kooli soovib saavutada, et iga laps saaks väga hea hariduse, siis peaks ka sellele teemale tähelepanu pöörama. Kui mina NK osaleja olin, siis kiusamise teemal peatuti programmi esimesel aastal, aga ma ei olnud siis veel KiVaga kokku puutunud ja KiVa ei olnudki siis veel Eestis ja seetõttu ma ei osanud selle kohta paremaid küsimusi küsida. Ka seda osa Noored Kooli koolitusprogrammist saaks teaduspõhisemaks teha.
Ühe õpetaja võimalused oma klassis kiusamist ennetada ja peatada on olemas, aga need on siiski üsna piiratud, kui koolis terviklikult seda süsteemi ei muudeta. Noored Kooli osalejal või vilistlasel, kui ta töötab koolis edasi, on võimalus just nimelt Noored Kooli programmi väärtustele tuginedes olla see muutuste vedur oma koolis. Õnneks enamik Noored Kooli vilistlasi on end selle teemaga kurssi viimas ja meil on mitmeid Noored Kooli vilistlasi KiVa-võrgustikus - KiVa-tiimides, KiVa-õpetajate ja ka koolijuhtide hulgas.
Milline on sinu enda hinnangul panus, mida oled 8 aastaga haridusvaldkonnale andnud?
Ma olen panustanud kahel tasandil - õpetajana ja haridusmuutuste juhtimise tasandil. Sellega on see janu kasvanud ja nüüd ma näen, kus on järgmise tasandi väljakutsed. Ees seisab pisike mõttepaus, kus ma tahan analüüsida, millest ma olen läbi tulnud ja kuhu saaksin oma senise kogemuse põhjal edaspidi panustada. Haridusest mind ilmselt enam välja võtta ei saa.