to => Anita "ainult küsimärgid"

Kallis Anita, mul on vahepeal samad mõted. Aga kindlasti on olemas need inimesed, kes saavad sind selle küsimusega aidata. Ma ei ole kindlalt samas siutatsioonis kui sina, kuna kool on teine, lapsed teised, ise olen teine. Aga võib juhtuda, et lastel elementaarselt on lihtsam ütelda "ei oska", kui proovida ise midagi ette võtta, et osata.Ise olen mõnede õpilaste käest esialgu samu sõnu kuulnud. Mille peale lihtsalt naersin ja vestlesin. Vestlus omas huumorimeelse kallaku. Ma lihtsalt tegin näo, et: "mis mõttes ei oska? kes sulle ütles et sa ei oska? äkki sa lihtsalt ei viitsi? oled ikka katsetanud?mina usun küll, et igal inimesel on võimed, ja valetad, kui ütled et sul pole". Pidevalt püüdsid nad mulle seletada ajupoolede kohta. Et mõnel on parem pool arenenud, teisel - teine. Ütlesin selle peale kah, et kui ei arendata, siis ei tööta kumbki.Ja veel, see mida ma nendele püüan selgeks teha: kui osata kõike, siis pole mõtet koolis käiagi. "EI OSKA" on alati igas asjas niikaua, kui sa pole asja kätte võtnud. Harjutamine on ainus, mis viib asja selleni, kui inimene ütleb: "ma hakkan vist mõistma".Minu selliseid negatiivseid mõteid aitavad unustada ka mõned õpilased. Ma olen kindel, et sul on kindlasti selliseid, kes jäävad vestelda peale tundi. Selliste käest mina küsin alati mis nad arvavad asjast, mis on valesti. Kahe silma vahel nad annavad soovitusi, ütlevad vajadustest ja muud sellist. Mis on kõige toredam, eile näiteks, minu jutu peale sellest, et tulin kooli ideega lastele rohkemat pakkuda ja sooviga jagada oma energiat, aga tunnen et olen nii väsinud, et kardan lapsi masendusse viia; vastas minu õpilane: "Olge teie!!! Keegi meist pole küll märganud et te kunagi vihane olete. Ja isegi kui teie olete haige... Meile piisab juba sellest, et me siia klassi tuleme ja teid näeme. Juba see teie riietumise viis. See annab nii palju energiat juurde".Tuli meelde psühholoogide soovitus: püüdke veeta aega nendega, keda peate edukateks. Te ei pea võtma tunde sellise inimese käest. Piisab koosviibimisest. Sest ka kõrval olemise kaudu saate energiat ja tundi alateaduslikult. Üleüldse ma arvan, tähtis on vestelda õpilasega, näidates et sa hoolid. Ma ei tee seda iga tund. Ainult siis, kui jutt tuleb selle peale. Veerandi lõpus ma sain palju toredaid arvamusi. Ma esitasin õpilastele küsimusi, mis tõesti huvitasid mind ja olid kasulikud ka nendele enda tegevuse analüüsimises. Ma lubasin kritiseerida ennast, kuna soovin teada, mida saaksin teha paremini nende jaoks. Kui lapsed näevad, et annad nendele kätte sellist võimalust, siis tunnevad vastutust ka selle eest mida ütlevad.Igal juhul, sellised momendid, kui tunned et kõik on mõttetu juhtuvad aeg ajalt. Aga lõppkokkuvõttes, ma ei usu et ei ole mingit kasu sellest, mida sa teed südamest. Sina ju teed, me kõik seda teame.