Raamatuga maailma parandama

Üks kirg, mis mind on saatnud sellest hetkest, kui lugema õppisin, on olnud raamatud. Olen neid lugenud, vaadanud, nuusutanud ja ilmselt kunagi lapsepõlves ka padja alla peitnud. Olen raamatuid lugenud põllul, metsas, maal hämaras tagatoas ja pikkadel auto- või bussisõitudel.

2017. aastal avanes mul võimalus minna ühte toredasse kooli u 150 õpilasele uusi raamatuid tutvustama. Jalg värises ja süda võbeles sees, kuid vastuvõtt oli tore. Sellest hetkest tärkas minus soov proovida kätt hariduses – saaksin igal koolipäeval õpilastega lugeda ja arutada!

2019. aasta sügisel seisin Noored Kooli programmi osalejana esimest korda päris koolitunnis õpilaste ees. Jalg värises ja süda tahtis saapasäärde vajuda.

Koolis õpetamisel sai kiiresti selgeks, et minu helesinine unistus on pigem tumesinine reaalsus: õpilastel on II ja III kooliastmes väga palju erinevaid tegevusi, mis nende vaba aja võtavad, ning raamatud on pigem väheste kirg ja rõõm.

6. klassi õpilased teevad kirjanduse tunnis plakatit loetud teksti põhjal. Foto: erakogu

Kirjanduse õpetamisel alustasin sellest, miks lugemine vajalik on ja mis tarkust raamatutest leiab. Kolleegid nägid mind tihti raamatukuhjadega raamatukogust neljandale korrusele eesti keele klassi sammumas. Püüdsin viia raamatud õpilastele lähemale, et nad nendega tutvuksid, neid katsuksid ja sisse piiluksid. Kõiki raamatuid ei peagi läbi lugema, aga mõne puhul aitab sisse piilumine huvi äratada.

NK programmi raames on teisel aastal võimalus teha oma koolis koosloomeprojekt, mis hõlmaks võimalikult suurt osa kooliperest, oleks tähenduslik ja jätkusuutlik. Lähtusin oma koosloomeprojekti kavandamisel 2018. aasta PISA uuringust, mis tõi välja, et kuigi funktsionaalse lugemisoskusega on Eesti õpilased maailmas esirinnas, on lugemisrõõm pigem väike. Varasemad uuringud (nt OECD, 2010, 2015) näitavad, et akadeemiliste tulemuste ja lugemisrõõmu vahel on tugev seos ning mõju avaldub mõlemas suunas. Lugemise nautimine on tõhusaks lugejaks saamise eeltingimus. Õpilased, kes naudivad lugemist ja muudavad selle regulaarseks osaks oma elus, saavad oma lugemisoskust praktika kaudu parandada. Paremad lugejad loevad rohkem, kuna nad on rohkem motiveeritud lugema, mis omakorda viib parema sõnavara ja mõistmisoskuseni (Sullivan ja Brown, 2015).

Koostöös Jüri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajatega tegime sügisel ajurünnaku, kuidas õpilaste lugemisrõõmu suurendada. Esimene kohtumine tõi palju rõõmu – ruum oli täis mõtteid ja ideid, mida õpetajad särasilmselt jagasid ja kirega arutasid. Kirja sai palju mõtteid, kuidas põhikooli II ja III kooliastmes lugemishimu suurendada. Minu toona sõnastatud suur küsimus “kuidas suurendada lugemisharjumust ja selle kaudu arendada õpilaste empaatiat?” sai juba palju realistlikumaks ja hakkasime sellele vastuseid otsima.

Kõikidest pakutud ideedest jäi lõpuks kõlama ettelugemise projekt, mille eesmärk on lugemisrõõmu suurendamine eeskuju kaudu ning seeläbi ka õpioskuste ja akadeemiliste tulemuste parandamine. Soovisime luua traditsiooni, millest õpilased ja õpetajad koos osa võtavad.

Projekti elukäik on olnud nagu sõit Ameerika mägedel. Õppimist on olnud palju, lisaks on üheks määravaks teguriks saanud viimase aastaga muutunud maailm. Esialgne plaan oli korraldada ülekooliline ettelugemise projekt, kus õpilased loevad detsembrist maini erinevates klassides erinevaid tekste. Muutunud oludes tuli aga kiiresti alternatiive leida.

Raamatute poolt- ja vastuargumentide arutelu 7. klassiga. Foto: erakogu

Emakeelepäevale eelneval ja järgneval nädalal lugesid klassi- ja aineõpetajad kõikides kooliastmetes algklassidest gümnaasiumini õpilastele enda valitud tekste. Õpilased andsid tagasisidet nii lugemisele kui tõid välja oma mõtteid kuuldud teksti põhjal. Algklassides toimus lugemine kontaktõppes, kuid põhikoolis ja gümnaasiumis olime selleks ajaks juba distantsõppel.

Ettelugemisel osales 22 õpetajat ja loeti ette kõikides kooliastmetes. 4.-12. klassist tuli tagasiside 404 õpilaselt, 1.-3. klassist  134 õpilaselt. Tagasiside oli 4.-12. klassis kolmes jaos: esmalt vastas õpilane, missugune lugeja ta ise on, seejärel andis tagasisidet ettelugemisele ja pakkus, kuidas ta ise oleks seda teksti lugenud, ning viimases osas jagas üht teksti kuulamisel tekkinud mõtet ja võis ka pakkuda iseend ettelugejaks. 1.-3. klass vastas paberil küsimustikule: iga õpilane kirjutas, mis teksti ta kuulas, missugune kuulaja ta oli, mis loetust meelde jäi ja mis ettelugemise juures meeldis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi projekt ei realiseerunud täismahus, saab siit järgmisel kooliaastal kindlasti edasi minna. Õpetajad tagasisidestasid oma kogemust ning sealt saime palju häid mõtteid, mis tegevusi koolis veel saaks teha, et lugemisrõõmu suurendada. Õpilaste tagasisidet arvestades võeti ettelugemine hästi vastu. 82% vastanutest sooviks veel erinevates ainetundides õpetaja ettelugemist kuulata ning rohkem kui pooled pidasid teksti kaasahaaravaks ja põnevaks.

Õpilased lisasid ka  palju põnevaid mõtteid, mis tekkisid teksti kuulates. Näiteks Usain Bolti raamat ,,Välgust kiirem'' pani 6. klassi õpilast mõtlema, et isegi maailmakuulsatel on vihavaenlasi. Meelde jäi ka, et kunagi ei tohi alla anda. Jostein Gaarderi raamat  ,,Sofie maailm" tekitas aga neljanda klassi õpilastes huvi, miks Sofie arvas, et ta on kole ja et inimese aju on nagu üks mootor.

Mõtteid edaspidiseks on palju: näiteks keskenduda ettelugemisel mingile kindlale teemale, teha seda kindlal perioodil õppeaastal. Põhjalikumalt saab läbi mõelda ka tagasisidestamise ja õpilaste kaasamise ettelugemisse. Ka õpioskuste arendamiseks saab erinevates ainetes rohkem tähelepanu pöörata lugemisstrateegiatele, et õpilased loeksid tekste süvenedes ja mõttega ning ka naudiksid lugemist rohkem.

Lõpetuseks lisan mõned mõtted 2006. aasta Õpetajate Lehest Aino Pervikult:

„Kirjandusest saab igasuguseid häid mõtteid, lugemine laiendab silmaringi jne, aga kõige olulisem on, et kirjandus arendab keelt ja verbaalset mõtlemist. Võime luua endale sõnade põhjal pilt, kujutlus millestki, tekib üksnes lugemise kaudu. Kes piirdub ainult sellega, mis ta kodus ja sõpradega räägib, oskab keelt vähe ja väga halvasti. Kuid keel on mõtlemine, mõtlemine omakorda aga üldse kogu su maailm ja sellega suhestumine. /.../

Ma väga-väga pooldan lastele ettelugemist. Minu ema luges mulle, mina ja mu mees lugesime oma lastele ning minu tütar loeb oma pojale. Koos lugemine on hubane.”