“Privet, õpetaja Perova!”

Möödunud on mu esimene nädal õpetajana. Olen samaaegselt väsinud ja ülienergiline – kuidas see võimalik on? Lapsed ei lase mul kunagi väsida – samas, terve päev õpetajana klassi ees tundi vedada on väsitav. Ma tean! Lapsed annavad mulle energiat, tänu neile ma ei väsi ja teen innuga oma tööd.Tunnen, et olen kooli sisse elanud, kolleegide alati rõõmsad näod on vähemalt meeles, mõned nimed ka. Kahjuks pean tõdema, et kooli kiire elu ja pidevalt peale tuleva uue info haldamine võtab veel aega, aga kõik armsad töökaaslased toetavad ja abistavad – seega, küll ma sellega ka tasapisi kohanen ka sellega. Minu mentor, kes on ühtlasi ka õppealajuhataja, käis vaatlemas mu esimese nädala viimast tundi. Sain temalt palju konstruktiivset tagasisidet, häid näpunäiteid edaspidiseks ja mis peamine, minusse kui õpetajasse usutukse.Põnevalt loovad tegelased on mu õpilased, üllatavad mind aeg-ajalt oma kinkidega – joonistused, kommikesed, meisterdused ja voltimised. Loovust jagub ka nende küsimsutesse: „Õpetaja, kas te Diktaatorit olete näinud?“, „Õpetaja, kui palju te kuus raamatuid loete?“, „Õpetaja, mu ema tahtis teada, kus koolis te Saaremaal käisite?“, „Õpetaja, kas teiega FaceBookis võib suhelda?“.Üllatajad ei ole mitte ainult lapsed… Suurim rõõm on kuulda kooli direkorilt isiklikult, et lapsevanem kiitis mu esimese koolipäeva postitust. Eriti vinge on see, et meie oma õppealajajuhataja teeb õpetajatele korra nädalas pingete maandamiseks joogatrenni.Ja õpetamise kõrvalt tegelen aktiivselt ka õppimisega…Reedesel Noored Kooli koolituspäeval saime palju julgustust ja jõudu, et alanud õppeaastale vastu minna. 5. lennust sain endale Suure Õe Liisi, kes täna ja alati mind toetamas ja abistamas on – uskumatult hea toetusvõrgustiku on Noored Kooli loonud alustavale õpetajale. Ja mitte ainult tööalane tugi, järgmisest nädalast algavad meie Noored Kooli koori proovid! Pärast gümnaasiumi lõppu ma küll lõõritanud ei ole, aga eks tuleb siis hääl lahti laulda ja mis muud kui – Noored Koori!