Priit Välja: “Füüsikateadmised aitavad märgata, mõtestada ja mõista maailma”
2020. aastal Noored Kooli programmiga liitunud Priit Välja (14. lend) õpetab teist õppeaastat füüsikat Kohila Gümnaasiumis. Füüsikaõpetajana annab ta oma õpilastele edasi mitte ainult aineteadmisi, vaid arendab ka nende õpioskuseid ning õpetab ühiskonna väärtuseid.
Liitusin haridussüsteemi ning Noored Kooli programmiga, sest usun siiralt hea õpetaja mõjusse. Oma kooli kogemusele tagasi mõeldes märkan sageli, kui palju mõjutas mind minu algklasside klassijuhataja Karmen ning lisaks temale mitmed aineõpetajad põhikoolis ja gümnaasiumis. Märkan, kui palju energiat nemad panustasid selleks, et minul oleks tulevikus võimalikult palju valikuid. Tänu valikuvabadusele elus tunnen ennast vabana ning julgen võtta vastutust. Seda vabadust soovin jagada enda õpilastega.
Head teadmised loodus- ja täppisteadustes on oluline samm eelnevalt kirjeldatud vabaduse saavutamiseks. Füüsikateadmised aitavad märgata, mõtestada ja mõista maailma. Richard Feynman, raamatu “The Pleasure of Finding Things Out” autor, on toonud näiteks lille. Kõik inimesed näevad oma silmadega lille ilu. Teadlased ja teadjad näevad suuremat ilu. Nad näevad suuremaid seoseid. Info, et mesilane jõuab täpselt lille õieni, annab meile infot, et mesilased näevad värvi. Nad näevad lille molekulaarsel tasemel ning näevad täpselt, kuidas lilled enda eluks vajalikku toitu toodavad. Võib tunduda, et selline mõtteviis võtab ära võilille kunstilist ilu, kuid ma usun, et teadmised annavad ilule juurde! Lisaks kõik need teadmised aitavad õpilastel küsida palju huvitavaid miks-küsimusi, mis omakorda tõstavad huvi maailma vastu. Sellised teadmised ning küsimused viivad õpilased teadmiste rännakule, mis annab neile jõudu leida õpirännakult vabadust ja rõõmu. Füüsikaõpetajana tahan anda õpilastele teadmisi, et neil oleks oskust näha seda ilu maailmas.
Vabaduseni jõudmine ei ole kerge. Loodus- ja reaalainete õppimine vajab suurt pingutust. Selleks, et õpilase pingutus ei läheks kõik raisku, on oluline õpetada õpilastele õpi- ja üldpädevusi. Ennastjuhtivad õpilased suudavad hakkama saada igas õpikeskkonnas. Seda õppis terve Eesti raske õppetunnina 2020. aasta kevadel esimest korda ning 2021. aasta kinnitas õppetunni. Distantsõppe ajal õpetajana tundsin, et heade õpi- ja üldoskustega õpilased said paremini hakkama ning tundsid palju vähem stressi ja pinget, kui nõrgemate õpi- ja üldoskustega õpilased. Seetõttu on õpetajana minul ülesanne juhtida õpilase tähelepanu teadlikult ja järjepidevalt õpipädevuste arendamiseks.
Viimaseks haridusvabaduse sambaks on vead. Vead on tihti märgitud õpetajal punase pastakaga ning näitavad kõiki sinu nõrkuseid. Soovin õpilastele edasi anda oskuseid vigu teha ning neid analüüsida. Veatut inimest ei ole olemas. Oluline on oma veast õppida. Inimene, kes suudab oma veast õppida, julgeb katsetada, avastada. Katsetamise ning avastamise oskused on oluline osa leidlikkusest ning innovatsioonist. Loodusteadlased eksivad tihti, kuid läbi nende eksimuste ja õppimiste on tänapäeva inimese elu palju lihtsam. Ei peagi enam hobusega tööle minema, vaid saab sõita auto, rongi või bussiga.
Kokkuvõtteks võin öelda, et õpetajal on suur ülesanne õpetada õpilastele selgeks palju teadmisi, kuid selle kõrval on väga oluline osa ühiskonna väärtuste õpetamine. See ei ole kerge. Mõni tund õpib üks õpilane, mõni tund õpivad kolmkümmend kuus õpilast. Õpetajana on väga raske näha seda väikest muutust tunnist tundi, kuid iga aasta või trimestri lõpus märkad, et õpilased on teinud suure sammu edasi. See on minu jaoks suurim motivatsiooniallikas ning põhjus, miks ma õpetan füüsikat.