Keiu Nelis: "Leidlikud, motiveeritud ja teadushuvilised noored on meie looduskeskkonna säilimise võti”

"Kelleks sina suurena saada tahad?" on küsimus, mida lastelt sageli küsitakse. Minul oli vastus juba esimestes klassides valmis - "õpetajaks!". Ega ma ei oskagi täpselt öelda, mis mind selle elukutse juures võlus, tean ainult, et mulle endale meeldis kangesti õppida. Kooli ajal aitasin ka oma kaaslasi, kui nad mõne ainega jänni jäid. Mulle meeldis see tunne, kui suutsin mõne keerulise mõiste osadeks lahti võtta ja oma sõnadega ümber jutustada, nii et ka teised sellest ilma vaevata aru said.

Ometi ei läinud ma pärast keskkooli õpetajakutset omandama, õppisin hoopis sotsioloogiat, psühholoogiat, töötasin teaduse, tervise ja toitumise valdkonnas. Ka nendel ametitel oli võimalus aeg-ajalt koolitusi ja seminare korraldada ja eks see lõpuks mu mõtted õpetajaametile tagasi viiski. Järsku avastasin end Noored Kooli kodulehelt ja tundsin, et nüüd ongi õige aeg. Noored Kooli programmi juures meeldis mulle kõige enam võimalus kohe tegutsema hakata ja kõik omandatud teadmised ka kohe praktikas järgi proovida. Kuna olin pea terve oma täiskasvanu elu töötamise kõrvalt ka midagi õppinud, siis tundus see parim võimalik variant. 

Aga miks just loodusained? Lühike vastus oleks, et need on lihtsalt kõige huvitavamad! Loodusõpetuse, bioloogia ja geograafia tunnis käsitletavad teemad tunduvad tihti nii tuttavad ja igapäevased, et me ei võta piisavalt aega küsimaks "aga miks see ikkagi nii toimib?". Looduse hapra tasakaalu tagamisel on igal organismil ja protsessil oma roll ja mulle meeldib neile ootamatutele ja imelistele seostele tähelepanu juhtida. Kuna minu jaoks on õppimine elu loomulik osa ja see valmistab mulle suurt rõõmu, siis soovin ka oma õpilastesse seda uudishimu ja avastamisrõõmu süstida. Olles aastaid töötanud teadusasutuses, tean, et uue teadmise alus ongi esmalt huvi, seejärel  oskus küsida õigeid uurimisküsimusi, püstitada hüpoteese ja liikuda kannatlikult ja süsteemselt vastuste poole. 

Süsteemsus ja tõhusus õppimisel ei tule tihti iseenesest. Seepärast pean lisaks ainealastele teadmisetele oluliseks ka õpioskuste juurutamist. Õpilaste hulgas kipuvad tihti levima väärarusaamad selle kohta, kuidas on mõistlik õppida. „Aga ma ju lugesin seda! Lausa kaks korda!“ saan vahel vastuseks, kui uurin, kas läbitud teemast on aru saadud. Korduv lugemine on tegelikult üks vähemtõhusamaid õppimise meetodeid. Seepärast panen tundides rõhku loetu mõtestamisele ja varasemate teadmistega sidumisele, küsimuste esitamisele ja õpitu visualiseerimisele. Pean tõdema, et tänapäeval on meie kõigi, aga eelkõige laste, tähelepanu kerge hajuma, sest nutiseadmed on meid kohese tagasiside ja premeerimisega ära hellitanud. Püüan seda arvesse võtta ka oma tunde planeerides, hoides õpilased aktiivsed ja  jättes piisavalt aega harjutamiseks ja oma teadmiste rakendamiseks. 

Loodusainete õpetajana on minu eesmärk tuua meid ümbritsev loodus taustalt fookusesse ja seeläbi arendada ka õpilaste õpi- ja enesejuhtimise oskusi. Just needsamad leidlikud, motiveeritud ja teadushuvilised noored on meie looduskeskkonna säilimise võti ja Noored Kooli abiga saan ka mina anda oma panuse.