Suurepärase kooli võti: hea suhe õpetaja ja õpilase vahel
Need lapsed, keda on kõige raskem armastada, vajavad seda kõige enam.
On palju kirjatükke kirjutatud ja suuri uuringuid tehtud, mis teeb heast koolist hea kooli ja heast õpetajast hea õpetaja. Seda on uskumatult keeruline kirjeldada. Näiteks Dylan Wiliam kirjutas, et teadus oskab kirjeldada õpetaja efektiivsusest umbes kolmandikku (D. Wiliam “Leadership for Teacher Learning: Creating a Culture Where All Teachers Improve So That All Students Succeed, 2016). Õpetamine ongi mitmekihiline ja -tahuline tegevus ning ühte tabelisse seda mahutada kogu oma ilus ei pruugi õnnestudagi. Minu kogemus haridusvallas on aga süvendanud usku, et väga hea õpetamine hakkab heast suhtest õpetaja ja õpilase vahel. Kirjutan seekord sellest, kuidas selles suunas liikuda.
Hea suhe iseendaga
Selleks, et teistega hästi läbi saada, on vaja end oma nahas mugavalt tunda. Hoolitse enda eest: maga piisavalt, liigu, söö tervislikult, tegele hobidega, suhtle Sulle kallite inimestega. Kuna ma ei ole psühholoog ega terapeut, siis ma sellel teemal pikalt kirjutada ei võta. Kui enda nahas hästi tundmine on keeruline, pole mingi häbiasi professionaalset abi otsida.
Hoiakud õpilaste suhtes
Kui sihiks on heade suhete ehitamine õpilastega, siis tuleb võtta aega ka hoiakute peale mõtlemiseks. Hoiakud paistavad välja igal juhul. Kas järgmised mõtted on Sulle tuttavad?
Armastan kõiki enda õpilasi (kui sõna “armastan” on Sinu jaoks liiga suur, siis asenda see sõnadega “hoolin” või “pean kalliks”; mina paneksin siia pigem väekama sõna).
Kõik õpilased on head inimesed. Neil on alati positiivne kavatsus.
Kõik õpilased suudavad õppida. Mõni vajab selleks rohkem minu abi.
Kõik õpilased suudavad hästi käituda. Mõni vajab selleks rohkem minu abi.
Tahan, et iga õpilane tunneks end minu tunnis hästi, ja olen valmis selle nimel pingutama.
Võib olla ka nii, et põhimõtteliselt kirjutad nendele väidetele alla, aga vot Peeter… Siis just ongi vaja võta rohkem aega Peetriga hea suhte ehitamiseks!
Harjumused
Kas oled päriselt valmis võtma aega, et ehitada häid suhteid õpilastega? See ei juhtu üleöö ja nõuab pingutust. Kas oled nõus “kulutama” selleks aega vahetunnis? Kas oled valmis sööklas istuma koos õpilaste mitte kolleegidega? Kui oled harjunud pigem omaette või kolleegidega asju ajama, siis on Sinu järgmine väljakutse seda harjumust vähehaaval muuta. Hea suhe võtab aega ja tähelepanu. Ja seda ei saa hoogtöö korras “ära teha”, vaid nõuab pidevat panustamist kogu aeg.
Jah, ma olen valmis! Kust ma pihta hakkan?
Siin on mõned näpunäited suvalises järjekorras. Mis neist on Sulle juba omane? Mis võiksid võtta järgmise nädala fookuseks?
Suhtle õpilasega kui enda võrdsega. Ära “lasku” tema tasandile, vaid “tõsta” ta enda juurde. Kui Sinu koolis on tava, et õpilased teietavad õpetajaid, siis teieta ka õpilasi. Kui see tundub imelik, siis palu õpilastel end sinatada. Ära muretse, see ei õõnesta Sinu autoriteeti – pigem vastupidi.
Jaga infot. Anna neile varakult infot õppe eesmärkide, sisu ja hindamise kohta. Näita, et Sinu jaoks on oluline, et neil läheks õppimises hästi, läbi selle, et ei hoia infot kinni.
Aita õpilasi, kes on hädas. Kui õpilasel läheb õppimisega halvasti, siis see ei ole ainult tema (või lastevanemate) mure, vaid Sinu vastutus. Võta aega, et teda tõesti edasi aidata. Vajadusel kaasa spetsialiste. Anna õpilasele eduelamusi ja tunnusta ohtralt.
Ole aus ja avatud. Räägi neile, kuidas end tunned ja mida mõtled. Kui midagi läks pahasti ära õigusta ega süüdista, vaid räägi sellest ausalt ja palu vabandust. Kasuta sõnu “palun” ja “aitäh”.
Kasuta õpilaste nimesid. Õpi nimed ruttu selgeks. Sellega näitad, et hoolid neist. Kaob ära anonüümsus.
Räägi neile iseendast. Meil kõigil on kindlasti olnud neid õpetajaid, keda õpilased üritasid “soonele” saada, et siis terve tund aine sisu asemel kuulata õpetaja elulugu. Kindlasti ära nii palju seda tee. Aga uue klassiga alustades tutvusta ennast. Kui käisid vaheajal reisil, näita pilte. Zuumitunnis tutvusta kasse ja koeri.
Anna pidevalt tagasisidet.
Pea lubadustest kinni. Nii, nagu nõuad seda neilt, tee seda ise ka.
Naerata siiralt.
Tee nalja! Hea aprillinali või Sinu aine teemaline nali on kindlasti tore. Hoidu sarkasmist ja kindlasti ära tee õpilaste või kolleegide üle nalja. Enda üle võid küll nalja visata!
Võta aega, et õpilastega niisama juttu rääkida. Arutage vahetunnis, mida keegi eile õhtul tegi (jaga ise ka!) või rääkige lemmiktoitudest. Kasuta ka teisi võimalusi õpilastega suhelda (sööklas, korrapidajana, väljasõitudel jne). Uuri selle kohta, mis on neile oluline, ja jaga seda, mis on Sinu jaoks tähtis. Suhtle õpilastega põhimõtteliselt samamoodi, nagu suhtled hea kolleegiga. Küsi vahel nõu ka.
Mängi õpilastega näiteks lauamänge või miks mitte ka õuevahetunnis õuemänge. Kui kasutad õppemänge tunnis, mängi kaasa. Pea meeles, et reeglid on Sinu jaoks täpselt samasugused kui õpilastele
Sea piire. Sinu ülesanne on tagada, et kõik kokkulepetest või reeglitest kinni peaks. Kui selle “üle lased”, siis tõesti Sinu autoriteet mureneb ja siis läheb ka suhte loomine vett vedama. Ka Sina ise pead kokkulepetest ja reeglitest kinni pidama. Kui ei õnnestu, palu vabandust.
Et õpilased end Sinu tunnis turvaliselt tunneks, tuleb KOHE sekkuda, kui kedagi kiusatakse. Samamoodi tuleb stopata solvamine, tõrjumine ja muu ebaviisakas käitumine. See näitab õpilastele, et Sinu jaoks on nende väärikus oluline.
Kui õpilaste vahel on konflikt, siis aita neil seda lahendada. Istu asjaosalistega koos maha ja rääkige kordamööda, mis juhtus. Ole konflikti lahendamisel õiglane ja kohtle õpilasi võrdselt. Kui õpilase ja teise õpetaja vahel on konflikt, tee seda sama. Oi, ja siin on veel eriti oluline, et kohtleksid õpilast ja õpetajat kui võrdseid.
Suhtle ka õpilaste vanematega sõbralikult ja avatult. Kasuta iga võimalust oma õpilasi avalikult kiita.
Kui mõni õpilane on teistsuguse keele- või kultuuritaustaga, õpi natuke tema keelt või tavasid tundma. Näiteks laulge selle lapse emakeeles talle sünnipäeval sünnipäevalaulu või tähistage tema kultuuriruumi mõnda olulist tähtpäeva.
Pane seintele õpilaste pilte ja töid. Ära vali ainult ideaalseid ja eeskujulikke töid (eriti kui need kipuvad kogu aeg samade õpilaste omad olema), vaid pane seintele kõikide õpilaste töid. Lase õpilastel ise valida, mis tööde üle nad eriti uhked on.
Kirjutage kiidusid. See on üks VePa elemente (VePa on üldse üks väga hea viis, kuidas aidata õpilastel oma eneseregulatsioonioskusi paranda), mis kujutab endast üksteisele tunnustavate sõnumite kirjutamist. Sina osale selles ka!
Tuli pikk nimekiri. Kui oled alustav õpetaja või muul põhjusel selles teemas alles algaja, ära lase end sellest kohutada. Hakka otsast pihta. Näiteks vali 1-2 fookust (soovitan alustada nimede selgeks õppimisest ja piiride seadmisest) ja kui need on enam-vähem käpas, võta järgmised. Täiesti isoleerida neid näpunäiteid ei ole võimalik (nt Sa ei saa planeerida, millal õpilaste vahel konflikt tekib), aga saad juhtida enda tähelepanu. Ja kui kohe kõik välja ei tule, ole enda vastu ka hell ja hea. Just-just, ära unusta ka esimest punkti – enda eest hoolitsemist!
Uue õppeaasta alguses (või uue õpilase lisandudes) kulub kindlasti suhte loomisele rohkem aega ja tähelepanu, aga ka õppeaasta jooksul ei saa seda ära unustada. Isegi, kui oled juba “vana kala”, tuleb Sul suhteid õpilastega pidevalt taasluua ja alal hoida. See on seda vaeva tõepoolest väärt! Õpilased mäletavad neid õpetajaid sooja tundega veel pikki aastaid ja nende õpetajate ained saavad kindlasti armsamaks. Kui võtad aega suhetele, jääb Sul tegelikult pikemas perspektiivis rohkem aega õppimisele ning õpilaste õpitulemused paranevad. Ja Sa tunned end ka ise paremini!
Kas ma muutun siis sõbraks ja ei ole enam autoriteetne?
Usun, et see küsimus tekib nii mõnelgi väga heal õpetajal. Ei, kui ehitad õpilastega üles lugupidava suhte, siis Sa ei kaota oma autoriteeti. Otse vastupidi! Siin on minu meelest kaks olulist aspekti:
õpitulemused on olulised ja Sa oled valmis nende nimel õpilasi aitama,
kokkulepetest kinni pidamine on oluline ja Sa hoiad sellel kiivalt silma peal.
Kui Sa neid asju teed järjepidevalt, siis Sinu autoriteet ei murene, sest on rajatud hoolimisele.
Autoriteet saab olla ehitatud ka hirmule. Näiteks, kes tunnis mõne üleliigse piuksu teeb, saab kohe karistada või hindamisjuhend on üles ehitatud nii, et väga head hinnet on pea võimatu saada hoolimata teadmistest-oskustest või pingutusest. Aga hirm takistab sügavamat õppimist. Sellise õpetaja tunnis on tõesti vaikne ja õpilased punnitavad, et head hinnet saada, aga tegelikult ei omanda nad selle aine sügavamat sisu ja loogikat ning see õppeaine muutub vastikuks. On ka õpilasi, kellele sellised õpetajad meeldivad (Stockholmi sündroom?), aga see on erandlik.
Ehita oma suhe õpilastega üles siirale hoolimisele ja armastusele. Püüa neid kaitsta hirmu eest. Sul ei ole võimalik ära kaotada kõiki negatiivseid tundeid, aga Sinu võimuses on ise mitte hirmutav olla. Õpetaja-õpilase suhe kipub olema võimusuhe. Püüa teha oma klassis nii, et see on lugupidav partnerlus. Siis Sinu õpilased naudivad Sinu tunnis olemist ja Sinu aine õppimist.
Head lapsed kasvavad vitsata. Arm aitab enam kui hirm.
Artikkel on algselt ilmunud Maria Kurisoo isiklikus blogis.