Pikk struktureeritud nädalakava meie tegemistest

Uuemõisa koolituse jooksul oli palju uut ja ka palju äratundmisrõõmu. Pealkiri on eksitav, tegemist on kolmkümne kahe isikliku õpitõdemusega (tegelikult oli rohkem aga aeg tegi oma töö):Esmaspäev:Hommikune teekond Uuemõisa möödus eriliste vahejuhtumiteta (kui välja arvata see, et pärast esimese 50 km läbimist avastasin, et sõidan vales suunas). Aga vigadest õpitakse: sain teada 1) kus on Eesti klaasipealinn. Lisaks tõdesin päeva jooksul, et 2) on hea mõte pidevalt FB/Orkuti sünnipäevalastel silma peal hoida; 3) lillede ostmise teenust pole mõtet sisse osta, vastasel juhul võib okas kriipima jääda; 4) hea mõte on enne kodust lahkumist pakkimisnimekiri kriitilise pilguga üle kontrollida.Teisipäev: Uus oli 5) mõte vaagida visiooni kolmest vaatenurgast: akadeemiliste eesmärkidena, õpilastele loodavate lisavõimalustena ning suurema ühiskondliku kasuna. Paraku ei suutnud ma väga selgelt määratleda oma huvipiirkonda õpilaste õpetamisel-kasvatamisel mistõttu lõpetasin liiga paljude aastaeesmärkide ja mentaalse kokkujooksmisega. Teisisõnu: 6) „suur tükk ajab suu lõhki” ja „mees kes kahte jänest taga ajab, jääb mõlemast ilma”. Lisaks tõdesin, et 7) esimese aasta plaanide põhjal on mul hirmuäratavalt palju arenguruumi. Eesmärgistamise koolituselt jäi meelde veel 8 ) Mona Kilimandžaaro näide: kui eesmärk mäe otsa ronida ei ole piisavalt tugev ja suund piisavalt selge (visioon ja plaan) võib suund vahepeal kergesti kaduma minna kuna ronides reeglina tipp ei paista.Lõunatundidel tagas kõrge energiataseme meie 3. lennu võrkpallitiim.Õhtusel meeskonnakoolitusel oli sain teada 9) mitmeid uusi vahvaid mänge mida tulevikus sõprade peal katsetada; 10) et ma peaksin rohkem kontrollima oma olla-väga-oluline-vajaduse aktiivset rahuldamist; 11) et ma eelistan tee-enne-mõtle-hiljem põhimõtet; 12) et minu põhimõtted võivad kohati tõsta meeskonnakaaslaste häälte detsibelle ulatusse mis paneb teise meeskonna liikmeid minu heaolu pärast murtsema (ma pole veel kaotanud oma oskust tüdrukuid hulluks ajada);Öösel hiilisime Karliga linna peale kus ma sain teada 13) kahe kena neiu telefoninumbrid.Kolmapäev:Minu jaoks oli meeskonnatöö koolituse kõige suuremaks tõdemuseks see, et 14) ma eelistaksin olla töökollektiivis ühe või kahe rolli võrra pragmaatilisem (Arendaja) kui ma tegelikult olen (Uurija-Käivitaja). „Kõrge energiaga, vajab suhtlemist, et olla produktiivne” (või kes lihtsalt armastab inimesi oma sisekõnedesse kaasata). Sellest ka sisemine ühteka-tunne meie uuendajate kamba liikmete vastu. Ülejäänud päeva kestnud sisekõne tulemuseks oli leid, et 15) see konflikt on tekkinud minu põgusa karjääri jooksul kus ma kogesin edu planeerimise vajalikkust. Tekkis lootus, et eeloleval kooliaastal suudan paremini Eckhart Tolle kohetegemise põhimõtteid rakendada ja konflikti vähendada. Järjekordse sisekõne tulemusena avastasin, et 16) ma olen õppinud ekstravert. Leide kui palju!Veel oli äratundmisrõõmu jaotusmaterjali viimastelt slaididelt tagasiside teema juures: 17) „tagasiside räägib sageli rohkem selle andjast kui saajast” ning 18) tagasiside võtmisel on neli tingimust (mida enamasti ei täideta mistõttu muutub tagasiside tihti formaalseks kõik-oli-hea paberi täitmiseks). Kohe meenus ka Ülo Vooglaiu koolitus kus ta kategoriseeris tagasiside protsessi karakteristikuks. Ehk siis (kahjuks) 19) ei maksa uskuda seda mida inimesed ütlevad, et nad pärast koolitust teevad, vaid seda mida nad tegelikult teevad (isiklik kogemus antropoloogiaprojektiga). Üllatav oli, et 20) kolmapäevast alates muutusid meie lennus väga populaarseks kõikvõimalikud hinnangulised väljendid (ekstravert, loomeinimene jne).Öösel väikse seltskonnaga Paralepa rannas päikesetõusu oodates, kitarri mängides ja sääskedega võideldes adusin, et 21) mõned asjad ei tohikski muutuda.Neljapäev: Koolituspäev tegi selgeks, et 22) ka meetodite teadlikkuse ja teadliku rakendamise osas on väga palju arenguruumi. Õhtul liikusime seltskonnaga Fra Maresse, et oma keha ja vaimu värskendada. Tunnike enne lahkumist avastasime Karliga, et 23) baarist saab ka rämpstoitu tellida mis lõppes suurema kalorikoguse hea-paremaga väljahigistatud energia kompenseerimiseks. Öösel tõdesin, et 24) valguse puudumine ei välista võrkpalli mängimist. Hommikusupluseks tutvustati mulle 25) Haapsalu lähistel olevat muinasjutulist karjääri.Reede:Instruktsioonide koolitusel tuli uue infona 26) hea instrutsiooni detailsusaste. Miks? Mida? Kuidas? Millega? Kellega? Kustkohast? Kuhu? Kui kaua? Mis edasi? Mis siis kui...? Avaliku esinemise/eetikakoolitusel saime 27) uue vaatenurga vanem-täiskasvanu-lapse tasandile publiku ees kõnelejate suhtes. Üks minu sisekõnedest kasutas hetke ära, et ennast teistega jagada. Jagamine lõppes sõbraliku seljalepatsutamisega. Patsutati erivärvilisi märkmepabereid. Minu vaieldamatuks lemmikuks oli esmapilgul veidi kahemõttelisena tundunud 28)„Kui tahad, siis saad! Ja nii ongi!”Laupäev:Tunnivaatlusteatris 29) võttis 3. lend tundides oma õpilaste rollid väga elavalt üle. Kersti ja Kerli sehkendasid, Helene oli üleolev oivik, Helen oli nähtamatu õpilane, Evely tegeles tunniväliste asjadega ja Mona lihtsalt säras. Avastasin, et 30) Kersti oleks tõenäoliselt õpetaja, kellesse mina õpilasena ära armuksin. Sain teada, et 31) ma ei ole kuri.Tagasiteel väidetavalt „plahvatusohtlikus” autos (Kerli + Harlis), 32) tuli Mona lagedale suurepärase mõttega hakata üksteisele vabadel päevadel tunde andma (a’la Noored Kooli TED). Et lihtsalt nautida seda kui suurepäraselt erinevad me oleme. Minu arust väga hea mõte vabadeks reedeteks. Huvilised, saatke mulle meil, panen nimekirja kokku.Need olid minu 32 õpitõdemust.