Haapsalu, me arm

3. lend on Haapsalust sõltuvuses. Nii hea oli olla tagasi seal, kust aasta tagasi alustasime. Meie Haapsalu koos Paralepa ranna, Epp Maria galerii ja muude toredustega.Tundub, et üheksa kuud koolis on meid kõvasti muutnud: lapselikud tuulepead on suuremaks kasvanud, kuid endiselt rõõmsameelsed ja ühtehoidvad. Saime targemaks, jagasime rõõmu- ja murepisaraid, sõime jälle pika laua taga saiavormi (pastinaagisuppi seekord ei pakutudki),  laulsime Helene kitarrimängu saatel ja nautisime üksteise seltskonda.Eriti tore oli jälle kõiki klassi ees tundi andmas näha. Reigot seekord katsuda ei saanud, kuid mõõduka tundide segamise järele võib linnukese kirja panna küll. Ikka ja jälle jõuan tõdemuseni, et nii palju, kui on õpetajaid, on ka õpetamisviise. Me kõik oleme täiesti erineva stiiliga ja just see tegigi tunniandmisteatri nii nauditavaks. Väga mitmed lennukaaslased oleksid päriskoolis tõenäoliselt mu lemmikõpetajad.P.S. Haapsalu uuenduskuuri läbinud promenaad on ilus-ilus, minge kindlasti vaatama!P.P.S. Harlis, sinult tuleb kindlasti pikk struktureeritud nädalakava meie tegemistest. Minu jutuke on ilmselt alles sissejuhatus.