Paar meenutust esimesest veerandist

Väljas on sügisvaheaeg ootamatult talvevaheajaks muutunud, aga siia päevikusse tuleb vaheajal postitusi siiski nagu seeni pärast sügisest vihma.Aga täna on ka minul kirjutamistuju. Ja töökavade ja tunniplaanide kokku kirjutamise vahel mõtlesin ka blogisse väikese sissekande teha.Vaheaeg on läinud kiiresti – vaheldumisi maksimaalselt puhates ja siis jälle tööd tehes või koolitudes. Ja muudkui tulevikku ja teise veerandisse vaadates oleks pea-aegu meelest läinud mõelda kõigele sellele, mida tõi endaga kaasa teise aasta esimene veerand. Ehk siis nautida olukorda, kus kõik ei olegi enam NII uus ja kaootiline.Mõned toredad tagasivaated..Uus aasta tuli uue aine ja uue klassiga. Ja siinkohal mõtlen ma siis lisaks oma 6a (kelle klassijuhataja olen) inglise keelele ka uut klassiruumi. Mitte et mulle mu eelmise aasta ruum ei oleks meeldinud, aga 20 õpilasele algselt neljateistkümnele mõeldud keelekabinetis geograafiat õpetada oli natuke kurnav. Ja eriti veel neil kordadel, kui üheteistkümnendikke oli kohal 22 ja osa neist pidi ilma lauata hakkama saama.Seega kauplesin endale selleks aastaks välja uue ja ruumika klassi..ainus jama oli selles, et klass oli vaba tulenevalt oma õudsast kõledast väljanägemisest ja igale kirikulegi ära tegevast akustikast. Aga pärast kaht augustikuist päeva kaja vähendavate penoplastplaatide lakke kleepimist(nüüdseks olen selles juba asjatundja), kodust vaipade kohalevedamist ja fotode seina panekut olen endale saanud ühe mõnusa ja armsa ja avara(!!) klassi. Mul on isegi NatGeo ajakirjade lugemisnurkSiin ka mõned pildid..

Mis veel.. klassijuhatajaks sain juba tegelikult eelmises mais. Aga alles sel aastal olen lastega korralikumalt tuttavaks saanud. Ja kuigi inglise keele tundides käitumise osas on õpilastel veel palju arenguruumi, on need lapsed ikka täiega ägedad! Praegu tagasi mõeldes ongi selle veerandi eredaimad mälestused just seoses klassijuhataja olemisega. (Kuigi ka geograafiatunnid on palju mõnusamad) Eelmisel kevadel oli klassijuhatamine natuke liiast ja esimene koosolek ja väljasõit jm. said tehtud kuidagi rahmeldades. Aga sel aastal on orienteerumine koolis juba palju paremad ja mul on tõesti hea meel, et ka klassijuhatamise kogemuse saan. Jagan teiega ka pilti klassiõhtul kooli 25. juubeli puhul tehtud koogist.(Mu häkkimisoskused on veidi jamad ja see pilt hüppas nüüd sinna üles klassiomade kõrvale)