Õpetamisel ilma õppimiseta ei ole mingit mõtet! (Mõttetera Tallinna Ühisgümnaasiumi matemaatikaklassi seinalt)

Üle nädalase hilinemisega lisan ka enda mõtted-kogemused-kommentaarid vaatluspraktika kohta. Eks ta nüüd tiba hilja ole, aga no mis sa teed, kõike korraga ei jõua.8. mai 2009Õhus on elektrit. Päike sillerdab taevas. Lapsed on koolinädala seljatanud ja nädalavahetusse sukeldunud. Tulevane noor õpetaja on samuti koju jõudnud. Istub oma rüperaali taha ja laseb sõrmedel mõnuga klaviatuuri toksida. Jah, selle asemel, et homseks aruanded ja kokkuvõtted valmis kirjutada, tahan mina hoopis kirja panna oma mitteametlikke muljeid ja emotsioone. No oli alles nädal! Mõtteid on nii palju. Kas teil pole vahel tunne, et inimesed võiksid osata mõtteid lugeda (muidugi vaid siis, kui ise ka seda tahad), sest rääkides ei tule sõnad nii kiiresti välja kui mõte ees liigub, kirjutades ei jõua jälle näpud mõtetele järele? Aga see selleks.Esmaspäeval vaatlesin oma erialaaineõpetaja tunde. Kõik oli kuidagi liigagi täiuslik, õpilased tõstsid kätt ja vastasid korralikult, keegi erilisi lollusi ei teinud. Hakka või uskuma, et noored on niivõrd korralikuks hakanud. Aga pommuudis oli hoopis see, et Saue kooli direktor helistas ja teatas, et teeb pakkumise mulle. Jeee! Ma ju nii pabistasin, et äkki ei leitagi kooli. Huh! Aga direktor ise tundis end küll vist veidi halvasti, lubas Kadrile ja Kerstile ka helistada ja vabandada, et nemad seekord valituks ei osutunud. Igatahes me kõik olime tema sõnul väga head kandidaadid ja ta oleks hea meelega kõik kolm võtnud.Teisipäeval külastasin muu hulgas Kristi (NK 1. lend) 5b klassi emakeeletundi. No vot nüüd alles nägin sellist koolielu, nagu ootasin. Lapsed olid too päev ikka eriti marakratid, rääkimata ühest poisist, kes ütles ikka päris karme sõnu, rääkimata tunni segamisest. On ikka tegemist selliste lastega. Mul oli tast muidugi omajagu kahju ka. Eks sellised käitumishäired peavad ju kuskilt tulema, tõenäoliselt ikka kodust. Hiljem koolis teiste õpetajatega vesteldes tuli selle poisi kohta muidugi üht-teist välja, mis ehk aitab tema käitumist veidi paremini mõista. Aga kuna ma tema taustast siiski kuigi palju ei tea, ei hakka ma siin mingeid oletusi tegema. Aga hinge läks see juhtum küll. Kolmapäeval läksin jälle Kristi 5b klassi tundi ja seekord andsin ka ise ühe tunniosa (teemaks tehissõnad). Lasin neil endil ka tehissõnu moodustada. Käisid mul ükshaaval tahvli ees ja olid nii toredalt aktiivsed ja tulid ülesandega kenasti kaasa. Positiivne kogemus! Aitäh, Kristi, selle võimaluse eest. Kusjuures viiendikud ütlesid pärast tundi, et ma võiksingi nende õpetajaks hakata. Reedel nende kunstitundi külastades hakkasid nad sama juttu ajama. Ütlesin siis neile, et koolil pole rohkem eesti keele õpetajaid vaja. Siis nad leidsid, et ma võiks ju sel juhul midagi muud anda, nt kunsti või loodusõpetust. Armsad lapsed!Kolmapäeval andsin muidugi kaks tervet tundi ka veel. 6b klassile andsin tunni teemal reklaam. Need väiksed rüblikud täiesti üllatasid mind oma analüüsivõimega. Aga samas, grupitööd nendega teha ei saanud. Hakkasid üksteist ajalehtedega taguma ja kisama. Lõpetasin siis selle pulli ära ja käskisin töövihikut täitma hakata. Ja kord oligi majas. Hämmastav, kuidas mõnele klassile võib grupitöö mõjuda.Teise iseseisva tunni andsin 10a klassile. Õpetaja teatas päeva algul, et ta peab ära minema ja kas ma saaksin 10b klassile omadussõna võrdlusastmeid õpetada. No loomulikult ma nõustusin – teadmata siis veel, mis toimuma hakkab. Ega midagi hullu ei olnudki, noormehed olid lihtsalt väga elevil, tuli ikka küsimusi, kas ma elan üksi, kas pärast tunde saab jääda ja kas järelaitamistunde ka annan. No on ikka naljavennad. Aga ülesannetega said kenasti hakkama. Neljapäeval tuli sööklas üks kümnendik juurde ja küsis, kas ma veel mõnda tundi neil asendan, et võiksin küll. Huh, ise tegid mu olemise tunnis oma naljadega väheke kohmetuks, aga siis nii siiralt soovivad, et ikka veel neile tundi annaksin. Selline tagasiside on muidugi äge!Igatahes see õpetamiskogemus oli super, super, super! Nii hea kogemus, et mõista kui kerge või raske on tervet klassi haarata ja kõike tähele panna, samal ajal oma ainet õpetades. Neljapäeval käisime Siimu ja Harlisega terve päeva kaasas 7b klassiga. Meid muidugi hoiatati, et tegu on poisteklassiga (no tegelikult on neil 8 tüdrukut ka siiski). Aga nad olid vahvad marakratid ja mulje neist on ainult positiivne. Siimule meeldisid nad vist eriti. Aga sellest päevast jäi kõige eredamalt meelde see, kuidas üks õpetaja nende peale täiesti röökima hakkas. Isegi mina ehmatasin sellest ära, mis need vaesed lapsed siis veel mõelda ja tunda võisid!Neljapäeval külastasime ka Martini (NK 1. lend) inglise keele tundi. Pärast hoidsime Martinit veel oma pool tundi kinni ja lobisesime õpetamisest, õppimisest, Noored Koolist jms. Aitäh, Martin, nõuannete eest. Kuluvad kindlasti marjaks ära.Reede hommik algas mul 4b klassi eesti keelega. Oi, need algklassi nublud on ikka toredad. Järgnes tund Siimu ja Harlisega. Nad andsid nimelt kahekesi seitsmendikele matemaatikat. Ma läksin ja vaatasin, kuidas nad hakkama saavad. Ja väga hästi said. Ikka jube hea, kui kogu aeg oleks kaks õpetajat klassis. Üks õpetab klassi ees, teine käib klassis ringi ja aitab individuaalselt. Tunni nali oli muidugi maha visatud kondoom klassi põrandal.Täna vestlesime veel klassijuhataja ning õppealajuhatajaga, kes mõlemad andsid hulganisti nõu tulevikuks ja olid igati toetavad. Ahjaa, kuna Tallinna Ühisgümnaasium on ka minu endile kool, siis oli tore sinna teises rollis tagasi minna. Oma klassijuhatajat oli üle viie aasta nii tore näha, ta esialgu ei tundnud äragi. Ja direktor oli samuti mõnus, esimesel päeval kohe tuli koridoris ligi ja ajas juttu. Igatahes kooli kollektiiv võttis meid väga hästi vastu. Olen ikka väga rahul, et just Ühisgümnaasiumis praktika sain teha.Ja muidugi tegid kogu selle nädala toredaks ka Harlis ja Siim. Kindlasti saime üksteist paremini tundma õppida. Nt seda, et Siim kaotab kogu aeg pastakaid ja vurab hommikuti kooli väikse motika seljas (või mis iganes masin see on:P). Harlise lobisemishimu sai taas kinnitust (arvestades, et 15 minutiliseks ettekandeks kulus tal ikka oma pool tundi vähemalt ära). Minu kohta õppisid poisid ehk seda, et mul on matemaatikafoobia. Aga kes teab, ehk suudavad nad mind ajapikku matemaatikaga sõbraks teha?Ja selline see nädal oligi. Täis uusi teadmisi ja kogemusi, säravaid silmi, positiivseid uudiseid ning ülivingeid lapsi.