Õpetada on tore!

Õpetada on tore ja õppida on äge, aga mõlemat ainult juhul, kui sa tead, mida teed. Tead, mida räägid, millest räägid, sul on kindel plaan ja kõik on paigas. Täna näiteks oli mul kolm vägagi edukat tundi, vähemalt minu meelest. Õpilased kuulasid, töötasid ja ma suutsin kolm klassi viia ühe kaugele, mis on minu jaoks suur samm, et asjad saaksid selgemaks. Probleemiks on, et 1. ja 2.  september läks näiteks ühel klassil kaks tundi kaduma ja nii ka mõnel teiselgi. Kõik päevad on tundidena arvel, aga kõigil päevadel ei toimu õppetööd. Iga klass sai erineva stardi kuna iga tunniga ma avastasin midagi uut, mida tuleks õpilastele rääkida. Siiamaani avastan, näiteks avastasin, et Enn Pärtli "Füüsika mõistekaardid põhikoolile" raamatus on väga hea sissejuhatus füüsikalistesse nähtustesse ja suurustesse. Pärast esimest päeva mõtlesin päevale tagasi ja ainult kirusin ennast, et mis iba ma suust välja ajasin. Teine päev läks palju edukamalt.Oleks kasulik olnud teada, et ma pean igale klassile tegema nimekirja asjadest, mida neil füüsika tunnis vaja on. Praeguseks olen 3-le klassile selle nimekirja lõpuks teinud, aga probleemid ilmnesid varem. Minul oli plaanitud tunni jaoks mitmete töövihiku ülesannete tegemine, aga need ülesandeid eeldasid malli, mida enamusel ei olnud, kasutamist. Samuti on vist vajalik, et õpilased toovad kontrolltööde paberi jaoks igaüks ühe vihiku. Seda olen ka suutnud nüüd kolmele klassile öelda ja teised on teadmatuses. Kaks nädalat on möödas ja ma ei ole ühtegi kontrolltööd teinud. Varsti avastan, et terve veerand on möödas ja mul ei ole piisavalt arvestuslikke hindeid, et kokkuvõtvaid hindeid välja panna. Üldse on hindamine üks keeruline asi, mida teha ei tahaks. Tahaks anda õpilastele ainult tagasisidet, mida nad valesti teevad. Füüsikas ja matemaatikas on õige ja vale vastus ning see ei sõltu tõlgendamisest. Seepärast peaks olema need ühed lihtsamad ained, kuid püüa sa kellelegi selgeks teha, et füüsika on kerge. Ma isegi ei usu seda. Teinekord ei saa minagi õpikust aru ja teisendamist pidin kõvasti meelde tuletama, ülesanneteni pole veel jõudnudkiSegadusi, mida likvideerida on veel palju. Näiteks on mul veel 4 töökava vaja koostada. See on siiamaani edasi lükkunud kuna olen tegelenud palju sellega, mida tunnis rääkida ja teha. Ma ei oska töötada pooliku või segase infoga. Näiteks on mul vaja teada, mitu kontrolltööd ma pean tegema, milliseid praktikume läbi viima ja kust saada praktikumide juhendeid. Mul on 2 kümnendat ja 2 üheteistkümnendat klassi, aga mõlemas vanuse astmes on üks klass humanitaar ja saab 2 tundi nädalas, teine reaal ja saab 3 tundi nädalas ning ma ei ole välja mõelnud, kuidas seda erinevust õpetamisse sisse viia. Soovitati teha reaalidega rohkem ülesandeid ja praktikume, aga mul ei ole ju praktikumijuhendeid ega endal vist väga palju pädevust, et neid koostama hakata, samuti ülesannetega. Ülesandeid on kõikjal ja väga palju, aga millised neist olulised/kasulikud on? Töökavad on väga vajalikud ja ma ei saa aru, kuidas mõned õpetajad koostavad seda ainult õppealajuhatajale, pannes iga tunni õpetamismeetodeisse samad sõnad ja õppematerjalidesse kirja kõik õpikud, mida nad leiavad. Ma ei saa siiani aru, miks ei võiks olla nii, et kooliminev uus õpetaja saab näidistöökavad, mille järgi vähemalt oma õpetust planeerida, ja, mida hiljem vastavalt vajadusele korrigeerida. Nii saaks rohkem rõhku panna oma pädevuse tõstmisele, aga mitte sellisel mõttetul kujul bürokraatiliste paberite koostamisse. Tunnen, et olen oma energiat väga palju kulutanud ebaotstarbekal viisil. Leidsin ühe aadressi www.tahvel.ee, kus on ehk selles suunas liigutud, kuid kahjuks ei ole mul endal sellest kasu, kuna gümnaasiumi osa on veel puudu. Oleks mul mingil määral kasutatavad töökavad olemas olnud, siis oleks mu tunnid palju paremad olnud ja minul vähem peavalu. Sain küll oma eelkäiate töökavad, kuid mida sa hakkad peale paberitega, kus on ainult õpiku pealkirjad, mis on nädalate vahel ära jaotatud ja ei mingeid rakendatavaid õpitulemusi.Pean veel palju õppima või harjutama, et oskaksin panna õpilasi endid füüsikas uusi teadmisi omandama. Siiani ei kujuta ma seda ette, kuidas see võimalik on. Olen ise harjunud õpetajatega, kes pidasid ainult loengut. Minu jaoks on autoriteetsed füüsika õpetajad olnud alati kõigeteadjad ja tund toimub täpselt nende dikteerimise järgi. Samut on silma torganud just füüsika õpetajate rangus ja omapärane huumorimeel. Olen isegi üks omapärane õpetaja kindlasti kuna on juhtunud, et kasutan tunnis väljendeid nagu sitaks, või keda kotib (elektronil ja prootonil on laeng, aga neutroneid elektriväli ei koti, klubis Angel füüsikaseadused ei kehti, seal tõmbuvad pluss ja pluss ka). Õpilased on muidugi üllatunud ja eks ma katsun oma kõnepruuki jälgida. Leidsin eile ka paar aadressi, kust saab huvitavaid javaprogramme füüsika näitlikustamiseks, neid oleks ka võinud varem teada ning kahjuks ei ole mul klassis dataprojektorit, aga mul on suur kapi täis diafilme ja 16 millimeetri filmilinte.http://phet.colorado.edu/index.phphttp://www.walter-fendt.de/ph11e/index.htmlÜks suurimaid avastusi tuli eelmine nädalavahetus, kui maadlesin jälle füüsikaõpitulemuste sõnastamisega. RÕKis (Riiklikus õppekavas) on väga ilus mull kirjas, aga sealt välja lugeda, et mida ma siis ikkagi õpilastele õpetama pean on täiesti võimatu. Kooli ainekavad on jälle lihtsalt ühed paberid, kellelegi esitamiseks, ja, millest reaalselt kasu ei ole. Nüüd aga leidsin põhikooli ja riigieksamite eristuskirjad, kus punkt punktilt sees, mida õpilastelt nõuda, ka ülesannete vormistuse kohta, mis oli minu üks suurimaid küsimärke. See oli jälle kasulik avastus, mis asjad selgemaks tegi.  Nendele õpitulemustele on hea toetuda ja sinna saab lisada neid üldisi õpitulemusi nagu enesekindlus, suhtlusoskus, füüsikalise maailma pildi, argumenteerimise- ja analüüsivõime omamine.Oma kooli uuelt informaatika õpetajalt, kes muide on sama kooli minust aasta vanem vilistlane, sain ka paar head nõuannet/linki:www.koolielu.ee ja www.kooli.ee, õpilaste nimed, kellele on tulnud tunnis märkus teha, kirjutada tahvlile ja nad saavad lisa koduse ülesande.Mind on pannud imestama ka tänapäeva noorte ülbus. Küsitakse, et mida ma teha saan, et sundida neid kohta vahetama, kui mulle nende käitumine ühes kohas ei sobi. Tegemata kodustöö kohta märkuse tegemine ei pane neid silmagi pilgutama. Pidevalt üritavad valetada ja minu kuuldes on teisi õpetajaid sõimatud ja inetute hüüdnimedega titulleeritud. Samas leian, et mul siiani on õnnestunud kord majas hoida, kui välja arvata üks tund. Huvitav oleks teada, mida minust taga räägitakse või mis hüüdnime ma saanud olen.Kokkuvõtteks aga nii palju, et mul oli täna koolimajast lahkudes küll väga hea tunne. Seda mitte sellepärast, et nädalavahetus algas ja järgmised tunnid on alles esmaspäeval ega ilusa ilma pärast. Ma lihtsalt tundsin, et täna oli väga edukas päev ja mul on nüüd natukene aega, et teha kõik selle nimel, et järgmine nädal ka mõni selline päev oleks. Ma loodan, et suudan seda aega ka nii kasutada, vaatamata sellele, et tahaks oma sõpru ja perekonda üle kuuaja näha ja homme on Harjumaa reaalainete õpetajate Vabaduseväljaku AHHAA külastamine, õhtul noorteöö ja sõbra sünnipäev. Samuti tunnetan igapäevaga oma enese arengut. Kunagi põdesin tohutult kui pidin korrakski kuskil suurema võõra seltskonna ees sõna võtma ja nüüd tunne, et võiksin ka "Superstaari" saatesse minna ja selle kinni panna kui ma ainult laulma õpiks. Ja kõike on võimalik õppida. Füüsikas saan ka pidevalt uusi teadmisi. Elu on põnev.Impossible is nothing ja õpetajaamet võiks väga tore olla, kui seda algust nii raskeks ja segaseks ei tehtaks.PS matemaatikutele ja füüsikutele! Kätlin andis ühe ülihea valemi, kuidas õpilastele (ja ka iseendale) teisendamist selgeks teha:n 1000 μ 1000 m 10 c 10 d 10 põhiühik 1000 k 1000 M 1000 Gühik suuremaks-->number väiksemaks ja vastupidi. Tähendab see siis seda, et arvu tuleb jagada või korrutada nii paljude kümne kordsetega kui ühikute vahele jääb.Lisaks m/s*3,6=km/h , km/h:3,6=m/s ja kg/m³:1000=g/cm³