On olnud rõõmu ja valu, ootuspärast ja ootamatut, aga ma pole kordagi kahelnud enda valikus - 18. lennu osaleja Merili Vipper vaatab tagasi esimesele kuule õpetajana
Merili Vipper on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Mahtra Põhikoolis loodusõpetust ja inimeseõpetust.
Noored Kooli osaleja Merili Vipper
Olivia Saare luuletus „Üks tähtis kuu" on mitmele põlvkonnale tuttav. Ehkki tänane kool on paljuski muutunud, jääb kõrvu kumama värsirida "kõik, kõik on uus septembrikuus"...
Kuigi olen ka varasemalt koolieluga põgusalt kokku puutunud, on tänane algus midagi sootuks uut. Elevust ja ootusärevust tundsin juba suvel Noored Kooli programmis õpetajatööks valmistudes. Meenutan siiani kahte nädalat Narvas, mis oli parajaks proovikiviks enne "päris koolielu."
Milline oli minu valmisolek nii suureks, uudseks ja elumuutvaks väljakutseks tegelikult, näitab tagasivaade septembrikuule, kui kõik oligi päriselt uus. Kooli valik juhtus justkui iseenesest. Mahtra Põhikooli koolijuht oli õigel ajal õiges kohas, või oli see vastupidi? Igatahes oli selge, et seon oma uued valikud just selle kooliga. Soovisin enda jaoks väljakutset ja leidsin palju ühisosa kooli visiooni, missiooni ja arengutega. Mu loomus ei lase mul seisma jääda, mul on suur soov päriselt midagi paremaks muuta, midagi õpilaste jaoks ära teha, et neil oleks koolis ja klassiruumis turvaline ning hea olla. Oma varasemas töös olen saanud erinevates vanustes laste ja noortega palju suurepärast kogeda. Tean, et leian nendega kiiresti hea klapi ja äratundmise ja et meil on koos äge. Miks mitte siis seda edasi arendada ja veelgi rohkem koostöökohti leida.
“Mu loomus ei lase mul seisma jääda, mul on suur soov päriselt midagi paremaks muuta, midagi õpilaste jaoks ära teha, et neil oleks koolis ja klassiruumis turvaline ning hea olla.”
Uus kool, uued õpetajad, muukeelsed õpilased, aine õpetamine eesti keeles, pikad tunnid... Ei tohi unustada, et see polnud uus algus mitte ainult õpetajatele, vaid ka õpilastele. Ka neil on vaja aega harjuda ja mina õpetajana saan seda neile anda. Selleks, et meil oleks koos tore olla, on vaja mõista vastastikuseid ootusi ja oskusi, teha kokkuleppeid, et tunnid oleksid kõigile meeldivad, õpetlikud, kaasahaaravad ja õpimotivatsiooni tõstvad. Ma ei saa öelda, et see eesmärk sai täidetud üleöö, aga me liigume selles suunas vaikselt iga päev. Õpilastel on hetkel väga keeruline mõista, miks nad peavad eesti keeles õppima, saavad nad ju enda ümber kõiki asju ajada oma emakeeles ja varasemalt sai õpitudki vene keeles. Siin on meil veel väga suur töö teha, et varem vene keeles õppinud õpilased mõistaks, et eesti keeles õppimine annab neile suurema valiku ja paremad võimalused edasiõppimiseks ning tulevikus sobivaima elukutse leidmiseks.
Ma päriselt märkan iga pisikest edusammu ja annan sellest klassile ka teada. Alles hiljuti sain ühelt klassilt tagasiside, et olen esimene õpetaja, kes neid kiidab selle eest, et tund sai hästi läbi viidud ja kõik plaanitu ellu viidud. Aga nii oli ja miks mitte seda siis jagada õpilastega! See märkamine ja arenemine ei ole alati lihtne olnud, aga seda ma pole ka oodanud. Olen ju ise selle väljakutse vastu võtnud ja teadlik, kui keeruline on muutusi ellu viia. Selleks on vaja aega. Meie kooli slogangi ütleb: “Hea koht, kus areneda”.
Olen julge ja elukogenud, ma tean enda võimeid ja väärtusi ja tunnen, et mul on õpilastele palju pakkuda. Ja mitte ainult õpilastele, vaid ka teistele algajatele õpetajatele. Saan neile pakkuda ärakuulamist ja mõistmist, sest kogeme ju samal ajal samu emotsioone, lihtsalt võtame seda kõike erinevalt vastu. Mina ennasthoidvalt, sest tahan olla kohal ka homme, nädala, kuu ja aasta pärast.
Õpetaja Merili Vipper Noored Kooli Narva linnalaagris
Minu ainetunnid ei ole kindlasti õpik-töövihik põhimõttel. Valmistan igapäevaselt ette uusi materjale, mis sobivad just sellele klassile, kes minu juurde tuleb. Materjalid muutuvad ajas pidevalt, sest usaldan protsessi ja õpilasi. Loodusõpetust ja inimeseõpetust ei saa õppida vaid raamatust. Seda enam, kui õpik on keeles, millest hästi aru ei saa. Neid teadmisi ja oskusi peab kogema päriselus. Näiteks andis 6. klassi mulla teema võimaluse külvata seemned aknalaual olevatesse pottidesse ja nende eest hoolt kanda. Seda tehes õpilastel silm särab. Kindlasti liigume palju õues ja märkame loodust meie ümber. Just kogesime 5. klassiga Tondiraba pargis, kui vahva on looduskeskkonnas loodusbingot mängida. Väga palju nippe saan kasutada Noored Kooli programmis õpitust ja kuna 18. lend on maailma parim, siis saame üksteise abi ja toetusega end pidevalt arendada. Ma väga naudin seda protsessi.
On olnud rõõmu ja valu, ootuspärast ja ootamatut, aga ma pole kordagi kahelnud enda valikus - see ongi see koht, kus areneda. Ma tean, et kõik õpilased on head ja kui ühel päeval ei õnnestu, algab uus päev ja tulevad uued võimalused. Märkan pisikesi muutusi ja jagan neid õpilaste ja klassiga. Ma päriselt olen kohal ja olemas! Me liigume väikeste sammudega, õpime ja õpetame vastastikku uusi sõnu, väljendeid ja lauseid. Ja nii iga päev! Me liigume parema homse suunas ikka üheskoos, usaldades ennast, kooli juhtkonda, Noored Kooli programmi, õpetajaid, õpilasi, perekonda ja protsessi. Lõpetuseks kasutan tsitaati oma lapsepõlve lemmikraamatu "Karupoeg Puhh" varasalvest: "Juba veidi teistest hoolimine muudab kõike põhjalikult”.