Noored Kooli Rootsis Teach For Swedenit külastamas
14. märtsil asus 6-liikmeline Noored Kooli õpetajate seltskond teele, tutvumaks Rootsi samalaadse programmi, s.o Teach For Swedeniga. Läksime külla kolmele Teach For Swedeni õpetajale, vaatlesime nende koolitunde ja ööbisime nende kodudes. Etteruttavalt võin öelda, et reis oli täis päikest, nalja ja meeldejäävaid kevadmälestusi. Kahe Rootsis veedetud päeva jooksul viibisime ühe päeva Rootsi koolis tunde jälgimas ning mõned ka andmas; teise päeva aga Teach For Swedeni kontoris, arutlemaks Eesti ja Rootsi koolielu üle.Teach For Sweden loodi 2012. aastal ja esimese lennu osalejad saavad oma diplomid kätte juba sel suvel. Lõpetajaid peaks esimeses lennus olema 11, järgnevates aga juba üle 30. Esimese kahe aasta osalejad õpetavad vaid matemaatikat ja muid teadusaineid (bioloogia, loodusteadused, keemia, füüsika), sest reaalainete õpetajaid on Rootsis vähe, nii nagu meie kodumaalgi.Teach For Swedeni mudel on päris sarnane Noored Kooliga omaga: programmis osalejad paigutatakse koolidesse ja piirkondadesse, kus on abi kõige rohkem vaja. Kord kuus kogunetakse kolmeks päevaks ülikooli õppima, samuti on teha kodutöid. Konkurents programmi pääsemiseks on tihe: 10 kandidaati ühele kohale. Rootsi programmis on erinev aga näiteks see, et peasponsori (Nordea) poolt on igale osalejale olemas mentor/coach, kellega oma probleeme jagada ja eesmärke seada. Selline suhe on kasulik mõlemale poolele: Nordea pangatöötajad saavad teadlikumaks Rootsi haridussüsteemist ning Teach For Sweden programmist, osalejatel on aga erapooletu isik, kes näeb õpetajate probleeme teise nurga alt.Rootsi ja Eesti koolide vahel on üllatavalt palju erinevusi. Näiteks on naaberriigis koolitunnid erineva pikkusega, st 30 minutist 1 tunnini, õpetajad annavad keskmiselt 3-4 tundi päevas, keeletunnid toimuvad terviklikes klassikomplektides (25 inimest). Samuti tunduvad õpilased olevat klassides aasta nooremad, nad on rahulikumad, kooliasju (raamatud, töövihikud, kirjutusvahendid) on vaja vaid üksikutes tundides. Veel jäi silma, et Rootsi koolides puudub meie süsteemile üsna omane koolikell, kusjuures hilinemine tundidesse on naabrite juures pigem tavaline. Koolide vahel on aga ka sarnasusi: näiteks on koolidesse jõudmas digiajastu, meesõpetajaid on vähe nii siin- kui sealpool lahte, poiste õppeedukus on halvem kui tüdrukutel, õpilased ei ole aktiivsed vastajad ning tundides on palju näha telefone ja tahvelarvuteid.Kõige enam pakkus mulle mõtlemisainet just koolitunni algus ja distsipliin, täpsemalt see, et puudus koolikell ning range aeg tunni alustamiseks. Teades, et Rootsi õpilaste koolirõõm on kõrge (85% 2012. aasta PISA uuringute järgi, võrreldes Eesti 66,6%-ga), tekkis küsimus: kas ja kui palju võib mõjutada vabam tunni algus õpilaste soovi õppida just siis, kui nemad on selleks valmis? Ilma õpetajapoolse sunnita? On ju 21. sajandi oskuste hulgas ka paindlikkus ja vastutustunne! Nii nagu ootus, et õpetajast peab saama juhendaja ja abistaja. Võib-olla ongi hästi, kui õpilane, kui ta pole parasjagu oma lemmikainetunnis, töötab 45 minuti asemel pool tundi, ent teeb seda omal soovil, nii et koolirõõm jääb alles?Koolirõõmust ja PISA tulemustest saad täiendavat infot siit: http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/education/pisa-2012-results-ready-to-learn-volume-iii/percentage-of-students-who-report-being-happy-at-school_9789264201170-graph3-en#page18Reijo Väljak, 7.lend