Noored Kooli 18. lennu osaleja Kristin Karu: iseseisva õppimise päeva võlud ja valud õpetaja vaatenurgast
Kristin Karu on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Pelgulinna gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust.
Noored Kooli osaleja Kristin Karu
Pelgulinna Gümnaasiumis toimuvad aeg-ajalt iseseisva õppimise päevad, mis annavad õpilastele võimaluse õppida väljaspool tavapärast koolitundi. Selliste päevade eesmärk on arendada iseseisvat mõtlemist, vastutustunnet ja ajaplaneerimise oskusi. Õpilased saavad ülesanded, mida nad peavad kas üksi või rühmades lahendama, kasutades selleks digikeskkondi, raamatuid või muid materjale.
Õpetaja roll sellisel päeval ei kao, vaid muutub – otsese juhendamise asemel toetame õpilasi eemalt, anname suuniseid ning vajadusel vastame küsimustele. Kui mõned õpilased naudivad vabadust ja iseseisvat töötamist, siis teised võivad tunda, et vajavad rohkem tuge. Just see teebki iseseisva õppimise päevad huvitavaks ja väljakutseid pakkuvaks nii õpilastele kui ka õpetajatele.
Iseseisva õppimise päeva võlud
Üks suurimaid plusse on see, et õpilased saavad ise oma aega planeerida. Kui tavapärases tunnis peavad kõik järgima ühtset tempot, siis iseseisva õppimise päeval saab igaüks tegutseda endale sobivas rütmis. Kiiremad õppijad saavad liikuda edasi, samas kui teised saavad võtta rohkem aega süvenemiseks. See aitab kaasa iseseisva õppija oskuste kujunemisele, mis on tulevikuks hädavajalik.
Iseseisva õppimise päev erineb tavalisest tunnist märgatavalt. Kui klassiruumis saan kohe reageerida ja suunata, siis iseseisva töö puhul peab kõik olema väga täpselt ette valmistatud. Kasutan palju digivahendeid ning püüan ülesandeid teha võimalikult selgeks ja mitmekesiseks, et õpilased saaksid ise mõelda ja lahendusi leida. Samas ei saa kõiki tavatunnis kasutatavaid meetodeid otse üle kanda – tuleb leida tasakaal iseseisvuse ja juhendamise vahel.
Iseseisva õppimise päeva valud
Kuigi iseseisev töö õpetab vastutust, ei ole see kõigile lihtne. Mõned õpilased vajavad rohkem tuge, juhendite lahtiseletamist või lihtsalt julgustust, et alustada. Klassiruumis saan kohe märgata, kui keegi hätta jääb, kuid iseseisva õppimise päeval ei ole see alati nii lihtne. Kuigi digilahendused aitavad suhtlusele kaasa, ei pruugi need alati asendada näost näkku selgitamist.
Paljud võiks arvata, et kui õpetaja otseselt tundi ei anna, on tal vähem tööd. Tegelikult tähendab see hoopis palju ennetavat planeerimist – juhendite koostamist, materjalide ettevalmistamist ja hiljem tööde tagasisidestamist. Pealegi ei kao vajadus õpilaste juhendamise järele kuhugi, lihtsalt see toimub veidi teistsugusel kujul.
“Iseseisva õppimise päevad on väga kasulikud ja vajalikud. Need annavad õpilastele võimaluse harjutada enesejuhtimist, mis on neile kasulik mitte ainult koolis, vaid ka hilisemas elus.”
Mäletan oma esimest iseseisva õppimise päeva õpetajana väga hästi. Kuna see oli minu jaoks uus kogemus, ei läinud kõik päris plaanipäraselt.
Panin ülesanded eKooli, kuid unustasin märkida täpse tähtaja, millal need peavad olema esitatud. Samuti sain hiljem aru, et minu juhised olid liiga üldised – mulle tundus kõik loogiline, kuid õpilased ei saanud täpselt aru, mida neilt oodati. See õpetas mulle väga olulise õppetunni: alati tasub juhendid enne kellegi teisega üle vaadata, et veenduda nende selguses.
Sellest päevast õppisin veel midagi – isegi kui kõik ei lähe ideaalselt, on oluline paindlikkus ja valmisolek kohaneda. Iseseisva õppimise päevad annavad võimaluse katsetada, õppida vigadest ja teha järgmisel korral paremini.
Usun, et iseseisva õppimise päevad on väga kasulikud ja vajalikud. Need annavad õpilastele võimaluse harjutada enesejuhtimist, mis on neile kasulik mitte ainult koolis, vaid ka hilisemas elus. Samuti sunnivad need ka õpetajat mõtlema, kuidas oma tunde üles ehitada nii, et õpilased saaksid iseseisvalt hakkama.
Kas ma muudaksin midagi? Pigem julgustaksin ka teisi koole selliseid päevi katsetama. Mida rohkem anname õpilastele vastutust oma õppimise eest, seda paremini nad tulevikus toime tulevad.