Noored Kooli 18. lennu osaleja Kelly Talver: õpetaja kui juht
Kelly Talver on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Kreenholmi koolis loodusõpetust.
Noored Kooli osaleja Kelly Talver
Arvatavasti kõik on kuulnud või isegi osalenud arutelus õpetaja ameti olemuse teemal: kas õpetaja on klienditeenindaja või on see amet nagu iga teine, näiteks maakler või bussijuht? Kas see on elukutse või elu kutse?
Kui vaadata teooriat, on juhtimise definitsiooniks organisatsiooni või grupi juhtimine ehk toimingute teostamine, mis aitavad organisatsioonil või grupil saavutada soovitud eesmärke. Juhtimise mõiste - kui luuakse organisatsioon või grupp (näiteks klass), siis tehakse seda mingite eesmärkide täitmiseks, näiteks hariduse andmiseks. Inimeste (õpilaste) erinevad vajadused, huvid, võimed ja oskused tekitavad vastuolusid, mistõttu on eesmärkide täitmiseks vaja kedagi, kes inimeste tööd juhiks. Organisatsiooni eesmärk ei pruugi alati ühilduda üksikindiviidi eesmärkidega, kuid juhi ülesanne on püüda seda vastuolu ületada. (Cartwriht, Zander, 1968)
Õpetajana on mul koolis kaheksa klassi ehk meeskonda, igas klassis on oma dünaamika ja erinev arv õpilasi. Kokku on mul 145 õpilast, kellel on oma oskused, võimed ja huvid, kuid me peame saavutama ühise eesmärgi. See eesmärk on paika pandud riiklikus ja kooli õppekavas. Minu kui õpetaja roll on juhtida oma kaheksat meeskonda (klassi) eesmärgi suunas, et õppeaasta lõpuks oleks see saavutatud. Selle juures tuleb arvestada iga õpilase võimetega ja kaasata ta protsessi, et ta tunneks end olulise ja väärtuslikuna. Eesmärk on meil ühine ja kõik peaksid selleni jõudma. Õpetaja üksi seda ei saavuta, ikka kogu meeskond koos.
Anu Välba on kunagi öelnud, et “kui juht võib olla õpetaja, siis õpetaja on kindlasti juht,” mis minu arvates on väga tabavalt öeldud. Organisatsiooni juht ei pea olema õpetaja, kuid õpetaja peab oskama juhtida, vastasel juhul ei oleks ta õpetaja. Võtame kasvõi juhtimisprotsessi neli funktsiooni, mida õpetaja peab iga tund täitma: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Mina planeerin tunni, sean eesmärgid, reeglid ja protseduurid. Prognoosin tulevikku, pean arvestama võimalike muudatustega ja olema valmis oma plaanist kõrvale kalduma. Organiseerin tunnitöö, määran konkreetsed tegevused, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Eestvedamine tähendab, et innustan ja motiveerin õpilasi, et neil tekiks huvi etteantud eesmärgi saavutamise vastu. See ei ole alati lihtne ega ühene, aga see on kindel, et õpetajat ennast peab teema huvitama ja tal peavad silmad särama, siis tuleb õpilane samuti kaasa. Lõpuks kontrollin, et kas soovitud eesmärk sai saavutatud. Jälgin ja analüüsin tulemusi ning nende põhjal kas teen muudatusi või liigun järgmiste eesmärkide suunas edasi. Pidev analüüs ja katsetamine miks miski töötas või ei töötanud on arengu alus.
“Õpetaja amet on enamat kui kellast kellani töö või ühe kindla aine õpetamine. Õpetaja kujundab tuleviku ühiskonda.”
Inimlikud väärtused ja sotsiaalsed oskused on nii õpetamise kui ka juhtimise juures ääretult olulised. Õpetajana ei saa ma vastutada selle eest, et õppija päriselt ära õpiks, kuid saan motiveerida, et õppijal tekiks huvi uute teadmiste järele ja arusaamine, et õppimine on kestev protsess. Õppimise protsessis on väga olulisel kohal arutelud ja koostöö. Samuti on väga oluline eksimine ja selle tunnistamine - see on osa õppimisest. Meeskonnas peaks olema normaalne tunnistada: “Ma eksisin, läks jamasti.” Ka see saab alguse õpetajast (juhist), kes loob keskkonna, kus julgetakse eksida. Turvalises klassiruumis julgevad õpilased teha vigu ning tänu sellele nad õpivad rohkem. Nad julgevad välja öelda oma küsimusi ja ideid, õpivad tagasisidet saama, arutlema ning muutuvad teadlikumaks.
Üks tund ei saa olla pelgalt loeng, see peab olema midagi enamat. Õpetajana peab olema valmis kasvama, arenema ja panustama pidevalt paremaks saamisesse. On oluline mõista, et kõik õpivad - ka õpetaja/juht ise. Õpetaja on see, kes loob keskkonna õppimiseks. Õpetamise juures on oluline küsimustega toetada õpilast nii, et ta ise lahenduseni jõuaks, mitte anda ette õigeid vastuseid. Kui õpetaja aitab noorel küsimuste abil vastusteni jõuda, jääb vastutus õpilasele. Kui õpetaja aga ütleb täpselt ette, mida või kuidas peab tegema, võtab vastutuse enda kanda. Tuleb uskuda, et noortes on need vastused olemas.
Õpetajal on võimalik oma tööd planeerida ja võim õpilaste teadmisi kontrollida, kuid seda võimu tuleb kasutada targalt. Tuleb märgata ja avalikult kiita positiivset ning vaikselt laita negatiivset. Tuleb kasta lilli, mitte umbrohtu. Raamatus „Üheksa valet töökohta“ on toodud välja, et meil kõigil on oma juhtimisulatus (isegi kui me seda tunnistada ei taha). Sinu juhtimisulatus on see, kui paljude inimesega jaksad igal nädalal 15-20 minutit päriselt asjadest rääkida.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et õpetaja on juht. Tal on oma meeskond, juhtimisulatus, motiveerimise meetodid ja tagasisidestamise viisid. On eesmärgid, mille poole pürgida, ja liikmed, keda sellel teel juhtida. Õpetaja amet on enamat kui kellast kellani töö või ühe kindla aine õpetamine. Õpetaja kujundab tuleviku ühiskonda.