Muutused ja muutujad - 18. lennu osaleja Anneli Peterson kirjutab planeerimise olulisusest
Anneli Peterson on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ajalugu, ühiskonnaõpetust ja karjääriõpetust.
Tegin enda sees otsuse muutustele uks avada. Kandideerides Noored Kooli programmi ja olles täna 18. lennu osaleja, olen ma tänulik kõige ja kõigi eest. See teekond pole olnud lihtne, kuid on olnud igati nauditav, toetav ja tore. Tean, et see pöörasus on alles algus, kuid pärast paari kuud üldhariduskoolis töötamist olen jätkuvalt põnevil ning elevil, millega uus päev, nädal või kuu üllatab. Üllatusi jagub. Oma järgmist päeva, nädalat, kuud ja aastat ette valmistades ja planeerides olen optimistlik, ja samas annan ka aru, et kui inimesed teevad plaane, peavad jumalad peenikest naeru.
Võiks küsida, et milleks siis üldse planeerida? Plaan on hea juba seetõttu, et selle koostamisel hakkavad välja joonistuma erinevad lahenduskäigud. Kui oled neid paberil või ekraanil visualiseerinud, on suurem tõenäosus olukorras toime tulla, võrreldes sellega, kui sul pole ühtegi mõtet või võimalust.
Uus õppeaasta on toonud nii mulle kui ka minu õpilastele väga palju muutusi. Õpilastel on uus päevaplaan - varasemate 45-minutiliste tundide asemel nüüd 80-minutilised tunnid, hilisem päeva algus, uued õpetajad jne. Minul on uus töökoht ja kolleegid, uued teemad töölaual, päris oma klass klassijuhatajana. Mäletan, millised tunded minu sees Noored Kooli ettevalmistuskoolitusel töökava koostades valitsesid. Ülesande täitmise käigus jõudis aga kohale selgus ja sisemine rahu, et kui raam on olemas, saab selle raami sees palju paremini toimida kui ilma selleta.
Esimesed katsetused Narva Linnalaagris tõid mind maa peale, näidates, et klassiruumis on nii palju muutujaid (õpilased, tehnika, füüsiline keskkond, emotsionaalne valmisolek jne), et kõike võib juhtuda - ja juhtub ka. Sama kogesin ka kohe kooli alguses oma tundides, ja see ongi põnev. Läbi selle olen saanud õpilastele peegeldada, et see, mis juhtus, on ka hea, sest see on üks õppevahend. Oluline on märgata, julgeda tunnistada ja püüda leida lahendusi. Selline peegeldus julgustab ka õppijaid eksima ja läbi selle ise lahendusi otsima/leidma.
Minu otsus liikuda haridusmaastikule tulenes soovist anda maailmale tagasi. Tahan, et õpilased julgevad küsida, eksida, olla need, kes nad on. Tahan nii väga, et suhted on ka õpilaste endi vahel soojad ja siirad. Kohanemine on olnud protsess ja juba täna ma näen, et õpilased julgevad rääkida, küsida, planeerida, argumenteerida. Algus on paljutõotav.
Tulles tagasi plaanide ja tegelikkuse juurde, arvan tundi planeerides tihti, et see on nüüd väga hea plaan (miks ei peaks olema?), kuid tundi jõudes olen kogenud, et antud plaanist realiseerub vaid pool või veelgi vähem. Samas jääb tunni mõtestatus alles. Teise klassiga või teisel korral on aga saavutatud tulemused kordades kõrgemad, mistõttu on pikema plaani koostamine vägagi vajalik. See on ikkagi teekond ja protsess, mida tasub nautida.
Õpetades õppeaineid (ajalugu, ühiskonnaõpetus ja karjääriõpetus), mille puhul on tihti küsitud, et “miks meil seda vaja on?”, on hindamine veel omaette teema. Hindamine ainult hindamise pärast on mulle arusaamatu. Seetõttu käsitlen hindamist tagasisidestamisena õpilasele ja peegeldusena mulle endale. Esimeste kontrolltööde ja tunnikontrollide teostamine oli protsess, mis aitas mul kohaneda sisemise muutusega ning üllatas õpilasi, et ei “peedistanudki”. Kas õppimine peab olema kerge või raske? Õppimine peab olema nauditav, põnev ja tore. Koolid ongi ju ellu kutsutud, et toetada iga õppija arengut.
Väga tähtsal kohal on ka enesehoid. Sageli kipub ununema, et ka enda vastu tuleb olla leebe ja lahke. Kõik võtab aega ja oleme igas hetkes täpselt nii head, kui suudame. Mõnikord läheb paremini, mõnikord halvemini, kuid samm-sammult liigume paremuse poole. Õpetaja amet nõuab pidevat emotsionaalset ja vaimset pingutust, mistõttu on enesehoid ja vaimse tervise hoidmine eriti olulised. Tean, et pean teadlikult ja regulaarselt võtma aega iseendale, et puhata ja hobidega tegeleda. Selles on mul veel arenemisruumi. Olen õnnelik, sest mul on väga toetav võrgustik - Noored Kooli 18. lend ja tiim, kooli kolleegid ja juhtkond, karjäärispetsialistid üle KNÜ võrgustiku. Tänu Noored Kooli programmile saan süvitsi tegeleda eneseanalüüsi ja selle teadvustamisega. Hoides oma tassi täis saan pakkuda paremat tuge oma õpilastele ning inspireerida neid ja ennast olema uudishimulikud maailma suhtes meie ümber.