Noored Kooli 18. lennu osaleja Hetti Meltsas: väikekooli jõulud
Hetti Meltsas on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Turba Koolis eesti keelt ja inglise keelt.
Noored Kooli osaleja Hetti Meltsas
Väikekooli jõulud minu ettekujutuses olid midagi kvaliteetse jõulufilmi sarnast – veidi lääge ja etteaimatav, aga südantsoojendav selle lihtsas ja armsas tähenduses. On jõulukuusk, on kooli traditsioonid, on jõulukampsunid ja kaunistused. Noh, umbes samasugune ettekujutus nagu mul oli endast kirjanduse õpetajana, kes ei erine palju „Dead Poets Society“ Robin Williamsi erakordsest eeskujust (no võibolla väikese reservatsiooniga). Realistlik, eksole?
Reaalsus on see, et kui esimese advendi hämaras koolisaalis küünalde süütamise rituaal välja arvata, ei ole mul õnnestunud ühestki kooli jõulutraditsioonist osa saada. Ikka on nii, et ühe peo ajal tuleb tegeleda oma pere logistikaga, teise ajal istuda ise koolipingis, kolmanda võimaluse nullib aga teab-mis-kõik-veel-juhtuda-võib. Aga kas siis jõulutunne sellepärast kuskile kaob – muidugi mitte! See kaunis kuusepuu seisab ju ikka seal saalinurgas. Ikka on kooli peal näha nii päkapikumütse kui kirevaid kampsuneid. Ikka kraabitakse need haruldased kaks sentimeetrit lund kokku, et vägev lumelahing teha. Ja ikka ilmuvad õpetajate toa laua peale salapärased piparkoogid (selle koha pealt langeb mu kahtlus direktorile).
“Samamoodi nagu jõulud on eelkõige meie südames, samamoodi on ka õpetamisega – me ise valime, mis tähenduse me sellele anname!”
Ja samamoodi on tundidega. Jah, tahaks nii väga näha, kuidas noorte inimeste silmi tekib säde kui nad mõistavad maailmakirjanduse sügavamaid südamesoppe puudutavat elamise tarkust või tajuvad luulekeele hingematvat poeetikat, aga tegelikkuses tuleb leiutada üha uusi ja uusi võimalusi, kuidas viimaks õpilasteni viia, mis vahe on liitsõnal ja liitega sõnal. Oo, kuidas ma igatsen noorest energiast pakatavaid elulisi mõtteavaldusi ise samal klassi ees sõnu sil-bi-ta-des. Ja kui vahva oleks inglise keele tunnis süveneda tõlkedetailide analüüsi, selle asemel et mõelda välja järjekordset meetodit kuidas juba kolm nädalat õpitud väljendid lõpuks meelde võiksid jääda. Aga selle jaoks ma ju seda kõike teengi
Õpetaja Hetti Meltsas Noored Kooli Narva linnalaagris
Täpselt nii nagu jõulud ei vaja Ameerika filmi jagu dekoratsioone, ei vaja õpetaja rahulolu olümpiaadide võite. Samm-sammult, iga õpilasega koos just nii nagu vaja, just nii nagu võimalik. Samamoodi nagu jõulud on eelkõige meie südames, samamoodi on ka õpetamisega – me ise valime, mis tähenduse me sellele anname! Ikka see klassikaline klaas, mis saab olla pooltühi või pooltäis, ikka need meie enda otsused olla rahul või mitte. Ja mina olen rahul. Krõbistan õpetajate toas piparkooke ja lasen õpilastel rääkida oma jõuluplaanidest, kasutades selleks võimalikult palju liitsõnu.