Mitme näoga õpetaja
Kell 6:30 heliseb pimedas toas äratuskell. Aeg on minna tööle – KOOLI. Nii algab ühe õpetaja päev, nagu iga teisegi inimese, ärgates ja tööle minnes.Kooli jõudes võtan oma esimese rolli: kolleeg – tervitan oma kolleege, panen kaasa tehtud toidu külmkappi. Üritan kiiruga midagi printida enne, kui algab tund. Kui saan oma asjad prinditud, soovitavalt ka lõigatud, võtan nagist võtme ja asun klassi poole teele.Teine roll: sportlane – spurdin üles viiendale korrusele. Viimasel korrusel tekib natuke tunne, et spurtisin vist liiga kiiresti, sest võtab hingetuks. Eriti, kui sa tassid kaenlas tahvelarvuteid. Pooleldi ähkides jõuan ukseni.Kolmas roll: õpetaja - ukse juures hüüan rõõmsalt õpilastele ,,Tere“. Esimesena tuleb tundi 6. klass. Mõni on juba hommiku tähistamiseks laulu kõlaritest käima pannud, mõni tegeleb telefonis ekraani toksimisega, vähemalt korra tõstavad kõik siiski pead ja hüüavad, pooleldi uniselt aga rõõmsalt, ,,Tere!". Voolame kõik koos klassiruumi. Enne tunni algust olen nende sõber- räägime eilsest koolipäevast, muredest ja rõõmudest, mis nad huvitavat tegid, tüdrukutega vahel uutest riietest (ja kus ma need sain), kus kohast olen saanud küll need lahedad märkmepaberid (eks ikka Tigerist).
Kell meie koolis ei helise, nii et tundi alustan mina. Sel hetkel tunnen end alati nagu juht ja liider – kordan läbi rituaalid, eesmärgid, ootused käitumisele, tähtsuse – MIKS? – Miks on meil vaja siin olla? Miks räägime sellest kõigest? Edasi sealt õpetaja ja meeskonnaliikme rollis – selgitan, jagan ülesandeid, määran aja iseseisvaks tööks või toimetamiseks gruppides. Tihti olen täiskasvanust distsiplineerija - ,,Ma näen, et sa jutustad pinginaabriga, mida sa tegelikult tegema peaksid?“ Muidugi nad teavad, mis nad tegema peavad, ma lihtsalt tuletan seda vahel meelde.Vahetunnis on rollid segamini. Jälle olen ma sportlane ja rassin alla õpetajate tuppa. Teisel hetkel olen kellegi sõber, naerdes ja tehes nalja või arutades koduloomade üle, kelle eest laps kodus hoolitseb. Kolmandal hetkel lapsevanem (,,Ole hea, mine pane jalga vahetusjalanõud“) ning psühholoog. Psühholoogi roll on tegelikult läbiv kogu päeva – kui sa tahad õpilast mõista, näidata, et sa hoolid temast, pead kasutama psühholoogilises nõustamises tuntud võtteid. Peegeldamine, aktiivne kuulamine ja mina-sõnumid, need on minu kaaslased läbi kogu koolipäeva. Ma tahan ju mõista, miks ta sai tunnis märkuse? Kas kodutöö on tegemata? Miks on see tegemata? Kuidas saan ma ise last aidata? Sel hetkel ei ole kõrval tema vanemaid, kes temaga sel teemal räägiksid ning kes teab, võib olla olengi mina ainuke, kes selle vastu huvi tunneb?Vahetunnis pean ma olema ka valvur. Minu ülesanne on valvata sööklas korda. Tuletada meelde sööklas kehtivaid reegleid toidu tõstmisel, sotsialiseerumisel, korrashoiul ja kõigel muul, mis vähegi sööklas päevakajaline sel hetkel on. Siis aga jälle sportlane – esimeselt korruselt, viiendale.Tulevad veel 6. klass ja 7. klass. Neile järgneb 8. klass. 7. ja 8. klassis olen tihti nii sõber, juht kui ka õpetaja. Sõbrana mõistan nende emotsioone ja tundeid. Mõistan, kui nad on tüdinenud või väsinud ja mõistan, kui nende jaoks on oluline just täna nokamütsi peas hoida. Juhina mõistan, et edukaks õppimiseks on vaja minu meeskonnal motivatsiooni - mõni tund võib selleks olla mäng telefonis (Kahoot!), teine kord gruppides vastuste leidmine või hoopis vaikselt lugemine ja omaette harjutuste tegemine. Ning muidugi õpetajana suunama neid analüüsima, milliseid oskusi ja teadmisi nad endaga tunnist kaasa võtsid.Märkamatult on saanud kell 15:00. Avastan, et ei ole jõudnud süüa ega ammu vastanud oma lähedastele, kes mitmeid kordi kirjutanud. Korraks saan aega iseendale, räägin juttu õpetajate toas, jagan muljeid või kuulan teiste omasid. Kogun energiat, et võtta viimane roll tööl: planeerija. Planeeriv õpetaja tegeleb paberimajandusega (eKool, teated, kiitused ja laitused, emailid vanematele jne), kuid ka järgmise päeva mõtestamisega. Kuigi sa oled 6 tundi andnud endast kõik, pead sa suutma mõelda ka edasi. Ka homme pead sa astuma nendesse rollidesse. Võib olla homme oled sa rohkem psühholoog või hoopiski lapsevanem. Ükski päev õpetajana ei kulge tegelikult täpselt samamoodi ja sa ei tea, millises rollis sa täna kõige enam oled - alati on midagi uut!Aliide-Marie10. lend