Milleks NK programmi vaja on?

Eesti haridus on PISA testide tulemuste järgi üks maailma parimatest. Milleks siis NK programmi vaja on?

MADALA SOORITUSTASEMEGA ÕPILASTE OSAKAAL ON ALATES 2012. AASTAST KASVANUD.

Lähtudes PISA uuringute keskmistest tulemustest, on Eesti õpilased maailma parimate seas ja Euroopa tipus. Samal ajal on meil palju õpilasi madalate teadmiste tasemega. Nii funktsionaalse lugemisoskuse kui ka loodusteadusliku kirjaoskuse puhul on madalate tulemustega õpilaste osakaal viimasel kümnendil kasvanud. PISA 2. tase on minimaalne lävi, mis on vajalik, et tulla toime kaasaegses ühiskonnas. Mis tasemel teadmiste ja oskustega inimesi vajab tulevikus Eesti ühiskond ja majandus?

Vene õppekeelega koolide õpilased on eesti keeles õppijatest 15-aastaselt teadmistega aasta jagu maas (PISA 2018). Vene emakeelega õpilaste tulevikuväljavaateid mõjutab ka hea riigikeele oskus. Näiteks Ida-Virumaal vene emakeelega põhikooli lõpetanud noormeestest asub 60 protsenti õppima kutseõppeasutuses, võrrelduna umbes 10 protsendi Tallinnas või Tartus põhikooli lõpetavate tüdrukutega. Iseenesest on kutsekoolis õpingute jätkamine väga hea edasiõppimise võimalus. Küll aga viitab nii suur vahe erinevate õpilaste gruppide vahel vene noorte väiksematele võimalustele haridustee valimisel. See tekitab küsimuse, kui vabad olid need noored oma edasiõppimise valikutes ja kas põhikooli roll nende eluvalikute avardamiseks võinuks olla suurem?

EESTIS ON KOOLE, KUS 40% LÕPETAJATEST EI OMANDA JÄRGMIST HARIDUSTASET NELJA AASTA JOOKSUL PÄRAST PÕHIKOOLI.

Kõrgem haridustase ja suurem võimalus oma tuleviku üle otsustada tagab inimestele parema elukvaliteedi ja sissetuleku. Haridusel on mõju nii inimeste tervisele kui ka kodanikuühiskonnas osalemisele ja usaldusele.

Põhi- ja keskharidusega inimeste tööhõives on oluline vahe. Tulevikus on vaja järjest enam just kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, et ettevõtted saaksid tootlikkuse tõustes pakkuda konkurentsivõimelist palka ja hoida inimesi Eestist ära kolimast.

AASTATEL 2000-2018 ON EESTIS VÄHENENUD 25-34 AASTASTE NOORTE OSAKAAL, KES ON OMANDANUD KESKHARIDUSE. OECD KESKMINE ON SAMAL AJAL KASVANUD.

Selleks, et meie õpilased ei saaks ainult häid akadeemilisi tulemusi, vaid sooviksid ka edasi õppida, on vaja kasutada sobivaid õpetamispraktikaid. See tähendab, et oluline on luua hea õpilase ja õpetaja vaheline suhe ja teisalt teha õppeaine nende jaoks paeluvaks, huvitavaks. (The Influence of Teaching, 2015)

Õpingute jätkamiseks on lisaks tahtele vaja osata õppida. Hetkel on koolides kõige selgemini fookuses õpitulemused, seetõttu ei pöörata piisavalt tähelepanu õpistrateegiate õpetamisele ja õppimisega seotud hoiakute kujundamisele. Kui õpilane ei omanda neid oskusi ja õpetajad keskenduvad peamiselt vaid teadmiste edasi andmisele, on õpilasel koolis ja tööturul keeruline edukalt toime tulla.