Mida õppisid 12. lennu osalejad esimesel linnalaagri päeval?

• Et sa saad vastu seda, mida sa ise annad.
• Et kehakeeles on võimalik päris palju asju selgeks teha.
• Et õppimine võib olla mürarikas tegevus, aga müra saab ignoreerida.
• Et üle planeerida pole võimalik – plaanist A, B, C ja D ei pruugi piisata.
• Et ükskõik kui põhjalikult sa ka ei planeeri, tuleb olla valmis selleks, et ükski su plaan ei tööta ja tuleb käigu pealt teha uus plaan.
• Et kui me teineteise sõnadest aru ei saa, märkan ma palju rohkem õpilaste kehakeelt, näoilmeid ja muud, mida sõnadega väljendada ei saagi.
• Et ei saa eeldada, et see, mis on minu arvates lõbus, on ka laste jaoks lõbus.
• Et minu meetodite tööriistakast on küll mitmekesine, kuid vajab veel kõvasti täiendamist.
• Et iga lapse jaoks on erinev asi raske.
• Et ka vaba mängu on tarvis juhendada.
• Et kümme kätekõverdust polegi nii palju. (Läksin tunniga paar minutit üle aja ja pidin vastu võtma õpilastega kokkulepitud reeglite rikkumise tagajärje.)
• Et ma tulen ootamatute olukordade paremini toime, kui ma kartsin.
• Et karta pole tegelikult midagi.
• Et ma ei oska veel olla selline õpetaja, nagu ma tegelikult olla tahaksin.
• Et iga päev on uus päev ja kui täna kõik ei sujunud nii nagu ma tahtsin, siis proovin homme uuesti.

Valiku 12. lennu osalejate vastustest pani kirja Sandra Fomotškin.