Mida olen oma õpilastelt kuulnud?

Lõppemas on minu teine koolinädal õpetajana, olen kohtunud 139 õpilasega, andnud juba 34 tundi... ja jäänud haigeks.Kaheksa päevaga on mu tundeskaala kaldunud ühest äärmusest teise. Olen olnud väsinud, vahel pettunud. Sellest hoolimata saan igast tunnist võtta kaasa just need hetked, teod ja näod, mille ja kelle pärast ma õpetaja olengi. Ja see annab jõudu ja tahet jõuda kõigini.Mida olen oma õpilastelt kahe nädala jooksul kuulnud?„Et te meile tähelepanu pööraksite.”Peale eesti keele ja kirjanduse õpetamise juhatan ka kaheksandat klassi! Esimesel päeval küsisin oma õpilastelt muffinite nosimise kõrvalt, mida nad ootavad minult kui klassijuhatajalt. Selgus, et lisaks soovidele, nagu „Veel muffineid!” ja „Lõbusaid tunde!”, ootavad nad minult nende ideedega arvestamist ja tähelepanu. Kõlab lihtsalt, kuid tunnen, et olen veel kaugel, sest esimeste nädalate saginas on ka näiteks söömine ja magamine ununenud.„Me ei teinudki väga midagi.”See on mu üks suurim väljakutse ja vastus küsimusele, mida mu seitsmendikud, kaheksandikud ja üheksandikud tegid eelmisel aastal eesti keele ja kirjanduse tundides. Seda on tunda nii klasside õppimismeeleolus kui ka kirjalikus keeles.„Päriselt vä?”Päriselt ka panevad õpilased oma telefonid tunni alguses klassi ees olevasse riiulisse. Iga päevaga muutub see toiming ladusamaks, kuigi pettumusohkeid on siiski kuulda. Aga miks? Nägin juba esimesel päeval, kuidas paljudele on telefon kui käe külge kleepunud. Arutasime siis millises klassis on hea õppida ja jõudsime arusaamani, et telefonil pole selles kohta, kuna segab enda ja teiste õppimist.„Tõsta käsi!”, „Olge siis vaikselt!” „Austamine algab iseendast!”On rõõm kuulda ja näha, kuidas õpilased hakkavad tasapisi klassi kokkuleppeid omaks võtma ja kutsuvad juba ise klassi korrale. Kuigi tähendusrikkalt vaikides seismine ja demonstratiivne kella vaatamine tuleb mul iga päevaga üha paremini välja.„Eesti kool ei ole huvitav. Enamik õpetajaid, ei huvita see, kas nende tunnid on põnevad või ei ole.”Tegelesime üheksandikega Jaak Aaviksoo 23. septembri Õpetajate Lehe artikliga „Kas Eesti kool on huvitav?”. Oli kurb lugeda, et mitme üheksandiku arvates ei tee õpetajad oma tööd südamega, tunnid on igavad ja välismaal [Ameerikas] on kindlasti parem. Usun aga, et jõuan oma tundide ja südamega ka nende õpilasteni ning muudan nende kooli huvitavamaks.OotusärevusesVeidi teistsugune esimene koolipäev.