"Meie koolikultuur on muutunud õppijakesksemaks": vestlus Pelgulinna Gümnaasiumi juhtkonnaga
Pelgulinna Gümnaasium on olnud Noored Kooli programmi partnerkool juba mitu aastat, seal on läbi aastate töötanud koguni 16 NK programmi osalejat. Noored Kooli kogukonnajuht Mona Mägi Soomer uuris kooli direktor Tõnu Piiburilt ja õppejuht Tiina Tiidult, milline on olnud programmi mõju kooli arengule, mis muudatusi on algatanud NK osalejad ning kuidas Noored Kooli saaks veel tõhusamalt koolidega koostööd teha.
Mona Mägi Soomer: Millist rolli te näete Noored Koolil ja NK osalejatel teie kooli arengus?
Tiina Tiit: Noored Kooli on meie kooli arengus suurt rolli mänginud. Koolikultuur on muutunud õppijakesksemaks, õpioskuste õpetamine on läinud teadlikumaks.
Tõnu Piibur: Kui me võtame tööle Noored Kooli programmi osaleja, siis tal on taustsüsteemina kaasas see, mida ta hakkab tegema.
Tiina Tiit: Nende tugevus ongi see, mida te ise (Noored Kooli sloganis - toim.) välja toote - “Õpin, juhin, loon”. Nad oskavad õpetada. Nendel on esiteks tahe ja motivatsioon olla õpetaja, sellest saab kõik alguse, ja siis need teadmised tulevad tasapisi juurde, kui kool neid toetab. Lisaks neil on olemas liidriomadused, millega klassiruumi juhtida - see on minu meelest väga oluline.
Mona Mägi Soomer: Kas te oskate rääkida mõne loo seoses Noored Kooli osalejaga, kus olete näinud, et on toimunud mingi suurem süsteemne muudatus koolis?
Tiina Tiit: Üks näide on koosloomeprojekt, mida tegid Imbi Hoop, Christian Tammerik ja Anna-Stina Hanson Noored Kooli 13. lennust, kus alustasime alustava õpetaja õpiringi. Kui noor õpetaja tuleb kooli, siis esmaoluline tema jaoks ei ole isegi ainedidaktiline tugi (see on muidugi ka oluline), vaid ta vajab suurt sõpra. Nad lõid ka elektroonilise keskkonna, kus alustavad õpetajad saavad ise vaadata, kelle käest saab küsida üht või teist asja või murega pöörduda. See ongi väga suur muutus, sest kui alguses alustava õpetajaga kohtud ja räägid, siis need asjad ei jää nendel meelde, kuna uut infot on tohutult palju.
Tõnu Piibur: Me oleme öelnud, et õpetaja peab olema ennekõike sõbralik ja kõige muuga me saame hakkama. Noored Kooli osalejad on võimelised olema kergema vaevaga sõbralikud.
Tiina Tiit: Just, nendel on vajalikud suhtlemisoskused.
Kohtumine president Kersti Kaljulaidiga. Tiina Tiit on vasakult viies, Tõnu Piibur on paremalt esimene.
Mona Mägi Soomer: Me ise oleme seda ka niimoodi mõelnud, et ennekõike oled sa inimene ja siis õpetaja. Sa pead saama teisest inimesest aru, mis tal taga on, sest iga ebakohase käitumise taga on mingi mure.
Tõnu Piibur: Enesekehtestamine on aegade jooksul nii palju muutunud. Noored Kooli õpetaja suudab lihtsalt sõbraliku olekuga selgeks teha ka õpioskused.
Tiina Tiit: Laps julgeb ka küsida ning sealt hakkabki õppimisprotsess peale. Sõbralikkus ei tähenda sugugi, et lasen kõike teha - nõudmised ja piirid peavad ikka paigas olema.
Mona Mägi Soomer: Mis on need kohad, kus Noored Kooli saab veel teie kooli arengusse panustada? Milline oleks ideaalne koostöö NK ja partnerkooli vahel?
Tiina Tiit: Noored Kooli mõttemudeli ja koolitusprogrammi laiendamine koolidesse tundub mulle väga hea mõte - et õpetaja, kes on juba koolis mingisuguses rutiinis, saaks vajaliku tööriista ja siis juba kool mõtleb selle peale, kuidas seda rakendada.
Tõnu Piibur: Võib-olla on vaja tuua veel rohkem inimesi teistest valdkondadest haridusse, kasvõi ajutiselt. Võimalik, et riigil polegi vaja nii palju õpetajaid ette valmistada, vaid ongi selline mudel, et Noored Kooli aitab võimestada inimest, kes on tulnud teisest valdkonnast mõneks ajaks meie ühiskonna haridusvundamenti tugevdama.
Tiina Tiit: Jah, karjäärimudel õpetajatöös on olnud eluaegne, kuid väga oluline oleks tuua kooli rohkem päriselukogemusi. Samas Noored Kooli üks edu võti on see, et te teete koostööd Tallinna Ülikooliga - õpetamiskompetentsi toetamine on teie programmi puhul väga selge.