Noored Kooli panus Ida-Virumaal: keelekümblus, ennastjuhtiv õppimine ja tugev kogukond
Mis on Ida-Virumaal õpetavate Noored Kooli programmi osalejate töö eripärad, suurimad saavutused ja väljakutsed? Kuidas nad mõjutavad partnerkoolide arengut ja kuidas toetavad üksteist? Vestlesime nendel teemadel Arno Värvi (15. lend), Karolin Luige (14. lend), Gisela Kasteini (14. lend), Jõhvi Põhikooli direktori Liina Mihkelsoni ja Noored Kooli kogukonnajuhi Mona Mägi Soomeriga.
Keel on vaid üks osa suhtlusest
Arno Värv. Foto: Noored Kooli
Kui Arno Värv (15. lend) liitus möödunud aasta kevadel Noored Kooli programmiga, polnud tal tugevat eelistust, millises Eesti piirkonnas programmi raames tööle asuda. Ühel hetkel otsustas ta öelda “jah” Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli pakkumisele ning septembris alustas seal tööd sotsiaal- ja loodusainete õpetajana keelekümblusklassides. Arno sõnul oli tema vastuvõtt kolleegide poolt soe ning nad suhtuvad temasse sõbralikult ja toetavalt. “Pärast esimest ringkäiku koolimajas koos tulevaste kolleegidega hakkasin tundma, et mind tõesti oodatakse siia. Kooli kollektiivis on väga palju huvitavaid inimesi, kellega sooviks lähemalt tutvuda. Introvertsema olekuga inimesena läheb mul uues kohas alati natukene rohkem aega, et korralikke sidemeid luua, kuid suhtlus on meil hea,” ütleb ta.
Keelekümbluse metoodika järgi töötav Arno sõnab, et tema töö toredamad aspektid on ikka samad nagu teistel õpetajatel. “See on see, et sa näed laste arengut. Sa näed, et nad said aru, et nad mõtlevad!” lausub ta. Suurimaks väljakutseks enda töö juures peab ta suurt vastutust, mis on tingitud sellest, et õppetöö ei käi õpilaste emakeeles, kuid teadmisi ja oskuseid peab ta nendele edasi andma igal juhul. Arno möönab, et see asjaolu, et ta ei oska üldse vene keelt, tähendab ühtlasi seda, et õpilased peavad tõesti pingutama, et õpetaja saaks nendest aru, ning see omakorda tekitab väikest lisabarjääri nende vahel. “Kuid keel on ainult üks osa inimeste omavahelisest suhtlusest ning seda barjääri saab teistel viisidel alla tuua,” märgib Arno.
Õppimise sumin
Karolin Luik õpilastega linnalaagris. Foto: Noored Kooli
Karolin Luik ja Gisela Kastein on Noored Kooli 14. lennu osalejad, kes töötavad teist õppeaastat Jõhvi Põhikoolis: Karolin õpetab ajalugu, Gisela geograafiat ja loodusõpetust. Mõlemad ütlevad, et õpetajaameti puhul on tegemist väga tähendusliku tööga. “Kõige õnnelikum olen siis, kui saan tagasisidet, et olen suutnud õppeprotsessi juhtida nii, et see on tähenduslik minu õpilastele,” tunnistab Karolin Luik. Suurimaks väljakutseks on tema jaoks see, et õppimine jääb sageli tagaplaanile, kui fookuses on erinevad kasvatuslikud küsimused. “Kuid seda toredam on, kui näed klassiruumis intensiivset õppimise suminat,” lisab Karolin.
Gisela Kastein õpilastega Noored Kooli linnalaagris. Foto: Noored Kooli
Gisela Kastein ütleb, et kõige olulisem oskus, mida ta õpetab oma õpilastele, on enesejuhtimine. “Üritan õpilastele näidata, kuidas nad end ise aidata saavad, kui hätta jäävad: kuidas planeerida, kuidas hinnata oma arusaamist teemast, kuidas reflekteerida,” lausub Gisela. Ennastjuhtivale õppimisele paneb rõhku ka Karolin Luik - ajalootundides kujundavad tema õpilased iseseisvalt arvamust erinevate teemade kohta, lähtudes nendele kättesaadavast infost.
Nii Karolin kui Gisela lõpetavad sellel kevadel Noored Kooli programmi ning mõlemad näevad enda tulevikku haridusvaldkonnas. Karolin soovib jätkata ka ülikooliõpinguid. “Noored Kooli koolitusprogrammi vältel sai läbida mitmeid põnevaid haridusvaldkonnaga seotud õppeaineid ning soovin seda teekonda jätkata,” ütleb ta ning lisab, et tulevikus tahaks kaasa rääkida ka haridusjuhtimise teemadel - see valdkond vajaks tema hinnangul laiemat lahtimõtestamist.
Toovad värskust
Jõhvi Põhikooli direktori Liina Mihkelsoni sõnul on tema kooliperel väga hea meel, et koolis töötavad Noored Kooli osalejad. Ta märgib, et NK osalejate puhul on tegemist inimestega, kellel on väga lai silmaring ja palju hobisid. “See on muutnud nad õpilaste seas populaarseks, sest nendega on noortel oma küsimusi ja probleeme hoopis lihtsam selgeks rääkida ja arutada,” lausub Liina Mihkelson. “Ka kooli arenguplaanidesse toovad nad värskust ja oma ettepanekuid,” lisab ta.
Koolijuhi sõnul on ta Noored Kooli osalejatega arutanud õpilaste motivatsiooni ja keeleoskuse teemadel. “Õpetajatel kui ise väga aktiivsetel inimestel on tekkinud hämming sellest, kuidas paljud õpilased millestki ei huvitu ja on õppimise ja oma tuleviku suhtes niivõrd apaatsed,” kirjeldab Liina Mihkelson. Ta tunnistab, et teine mure on tekkinud osade vene emakeelega õpilaste keeleoskuse pärast - tihti on kuri kahtlus, et osa tunnis läbi võetust jääb osadele õpilastele arusaamatuks. “Väga loodan, et noortel õpetajatel õpetamise tuhin üle ei lähe ning nad jõuavad ja tahavad realiseerida kõik oma ideed, mis neil kooli tulles olid”, sõnab Jõhvi Põhikooli direktor.
Noored Kooli Ida-Viru kogukonna kohtumine. Foto: Karolin Luik
Kõige tugevam kogukond
Kokku töötab tänavu Ida-Virumaa koolides 9 Noored Kooli osalejat ja vilistlast neljast erinevast lennust. Eriliseks teeb neid ka see, et Ida-Virumaal on tekkinud kõige tugevam vilistlastest ja osalejatest koosnev kogukond. Noored Kooli kogukonnajuht Mona Mägi Soomeri sõnul on NK õpetajad Jõhvi, Sinimäe, Mäetaguse, Kohtla-Järve ja Kiviõli koolidest kohtunud sel õppeaastal pea igakuiselt. “Selline lendudeülene suhtlemine toetab alustavaid õpetajaid nii tööalaste kui ka sotsiaalsete väljakutsete puhul, sest enamus Ida-Virumaale jõudnud NK osalejatest ei oma kohalikku tugevat võrgustikku,” märgib Mona.