=> Maria

Uudiseid olen näinud. Mida ma öelda saan... jube. Positiivne on see, et need kaadrid on ikkagi välja tulnud ja et inimesi nad šokeerivad. Maailmas on igasuguseid asju ja peab olema nendest teadlik. Kinni silmi hoida ei tasu. Juhtub kõike ja kõikjal. Tõrjumist on kahjuks igas eluvaldkonnas. Kui me pole seda veel näinud - ei tähenda, et seda pole. Samuti - kui oleme kord seda näinud - ei tähenda, et see nüüd valitseb. Rohkem ma situatsiooni ei kommenteeriks. Niigi on selge mis on normaalse inimese seisukoht.Mis puudutab aga kommentaari, kus oli kasutatud sõna "jubla", siis mul on midagi selle kohta öelda küll.Mina siin mõtlesin, et eriarvamused on ikkagi teretulnud. Lihtsalt väljendada neid võiks viisakamalt, "jubla" vormis kindlasti mitte.Ja kokkuvõttes mul on hea meel, et arvamusi üldse on. Olgu nad erinevad või sarnased. Keegi loeb ja arvab. Tore ju.Ja mõelge, imelik ikka oleks, kui igaüks meie maailmas tahaks olla õpetaja või kujutaks ette mis see tähendab. Iga normaalne inimene teeb seda, mida ta tunneb, et teha talle sobib. Ei tasu olla tülis oma sisemise "minaga".Nii et kokkuvõttes on tore, kui mõni inimene selgelt tunneb, et õpetamine (konkreetses situatsioonis) talle üldse ei meeldi ja ta ei suuda ette kujutadagi kes õpetajaks minna tahaks või miks ta seda teeks.Palju suurem oht, minu arust peitub inimeses, kes on tõesti veendunud, et õpetamine tal õnnestub suurepäraselt ja see ongi tema ala, tol ajal, kui talle meeldib lihtsalt oma ambitsioone kellegi peal välja elada, näidates ja tõestades endale, et ta on targem, küpsem, kõvem vmsÜhesõnaga...mul on hea meel, et meie päeviku loetakse, et asjale tunnevad huvi inimesed, kes omavad arvamusi. Lihtsalt mu arust arvamus omab palju rohkem kaalu, kui seda on osavamalt ette antud, kui "jubla"-vormis. Ma kasutasin situatsiooni niimodi ära, et selle abil lõin uue termini, mida me eespool ka delfi agressiivsete lugejate kommentaaride stiiliks nimetasime, ehk siis "jubla-vorm" - igasugune ebaviisakas provokatiivne väljendi vorm.