Jagada nii, et kõik saavad rikkamaks

Nüüd, kui õues on suur suvi ja Noored Kooli programm värskelt lõpetatud, on saabunud hea aeg vaadata tagasi möödunud õppeaasta fookusele: koosloomeprojektile.

Maarja Koovit. Foto: Noored Kooli

Eelmise aasta kevadel saime 13. lennuga osa 12. lennu koosloomepäevast, kus nemad, tollased NK programmi teise aasta osalejad tutvustasid endi koosloomeprojekte. Teades, et mõne kuu pärast pean minagi sellise projektiga algust tegema, panin esitlusi kuulates usinalt kirja tekkinud mõtteid. Nende seas oli ka see, millega tööd alustasin: Kuusalu keskkooli õpetajate materjalipank ehk varamu, kus kooli õpetajad saavad hoida ja jagada enda loodud õppematerjale. Siinkohal võiks nentida, et õpilastel pole ju sellisest projektist põrmugi kasu, ent kinnitan: puhanud õpetaja on parem kui lõpmatult valmistunud õpetaja!

Materjalide jagamine on minu jaoks südamelähedane teema. Kui koolis alustasin, oli mul suur õnn saada enda mentoriks Oskar Helde, NK 10. lennu vilistlane. Oskaril algas neljas aasta õpetajana ja ta jagas minuga lahkelt kõike, mida selle aja jooksul loonud oli: erinevaid töölehti, lugemiskontrolle, kontrolltöid, isegi tunnikavasid! Need materjalid on mulle minu kahe õpetaja-aasta jooksul olnud suureks toeks ja säästnud mind loendamatutest ületundidest. Esimesel õpetaja-aastal on informatsiooni üleküllus mõõtmatu, mistõttu oli erakordselt hea noppida inspireerivaid töölehti kindlast ja usaldusväärsest kohast.

Kuna materjalipanga idee tekkis veel enne projekti eesmärgi või suure küsimuse sõnastamist, siis ehitasingi viimase üles valitud teemale: kuidas saame vähendada (alustavate) õpetajate töökoormust ja suurendada õpetajatevahelist koostööd?

Nullist tuhande neljasajani

Kuigi olin juba üsna kindel, mida hakkab minu algatatav koosloomeprojekt endast kujutama, pöördusin septembris esmalt juhtkonna poole, et selgitada välja, millised vajadused on koolil. Suureks rõõmuks oli värske koolijuht Kristi Tarik kahe käega minu idee poolt. Tema teadis Prantsuse Lütseumi vilistlasena ka rääkida, et just nii jagasid õpetajad materjale tema kunagises koolis. Minu õnneks liitus Kuusalu keskkool õppeaasta alguses ka MS Teams keskkonnaga: muu hulgas tehti õpetajate töörühm ning Sharepoint, kus saame jagada erinevaid dokumente ning kuhu hakkasime hiljem ka materjalipanka looma.

Järgmisena esitlesin ideed oktoobris õpetajate üldkoosolekul, kus oli vastuvõtt pigem leige. Üksikutest sõnavõttudest sain selgelt aru, et on mitmeid õpetajaid, kes ei taha enda vaevaga loodud töölehti jagada ilma, et nad teaksid, et saavad sama kvaliteetset materjali vastu. Siin pidasin (ja pean endiselt!) vajalikuks rõhutada, et minu nägemuses ei pea materjalipanga sisu kasutama just sel kujul, nagu see sinna on üles laetud, vaid iga õpetaja saab ja võikski kohandada olemasolevat vastavalt enda äranägemisele ja vajadusele.

Koosloomeprojektis on ääretult oluline roll tuumikul, kellega projekti läbi viia. Materjalipanga projekti tuumik koosnes ainesektsioonide vabatahtlikest esindajatest. Kõik ainesektsioonid ei pidanud esialgu vajalikuks projektiga liituda: mõne aine õpetajaid ongi meil vaid üks ning on täiesti arusaadav, et enda koormuse juures ei ole neil esialgu kiiret materjalide jagamisega. Kuna tahtsimegi alustada väikeselt, et esialgu leida isekeskis parimad lahendused, siis olid meie meeskonnas esindatud eesti keel ja kirjandus, ajalugu, võõrkeeled, loodusõpetus ja matemaatika, lisaks toetas tehnilise poole pealt haridustehnoloog.

Tuumikuga kohtusime kaks korda: novembris ja jaanuaris. 

Esimesel kohtumisel pidasime nõu peamiselt panga eesmärgi, vajalikkuse ja materjalide iseloomu üle, teisel kohtumisel keskendusime aga panga ülesehitusele ehk sellele, millist süsteemi kasutame materjalipuu loomiseks. Ühiselt otsustasime, et pangas jagame töölehti ja materjale, mida oleme ise loonud ning vajadusel ka internetiavarustest leiduvat, millele lisame viite autorile või allikale.

Peale jaanuarikuist kohtumist said tuumiku liikmed ülesandeks levitada täpsemat infot enda ainesektsioonis ning peale seda, kui haridustehnoloog oli puu “juured” Sharepointis loonud, võis alata töö struktuuri ja materjalide lisamise kallal. Sel hetkel näis mulle, et aega on maa ja ilm. Võtsin asja rahulikult, lisasin tasapisi eesti keele ja kirjanduse alajaotusi ning neid üksikuid materjale, mida viimase kahe aasta jooksul olin loonud.

Valik kuvatõmmiseid Kuusalu Keskkooli materjalipangast.

Kui märtsist taas distantsõppele läksime, tekkis mul hirm, et suurenenud koormuse ja ekraaniaja tõttu ei ole õpetajatel tahtmist materjalipangaga tegeleda ning mul ei ole maikuiseks koosloomepäevaks võimalik teha sisukat kokkuvõtet. Kutsusin tuumikut üles varamut täiendama ja enda sektsioonide liikmetele meelde tuletama, et pank ootab sisu. Minu üllatuseks ja rõõmuks oli esitluse ajaks materjalipanka laetud üle 300 kausta ja 1400 materjali! See ületas minu ootused mitmekordselt, sest ma ei tundnud enda eestvedaja rollis kõige tõhusamana ning kohati pelgasin, et see ongi “minu projekt”, mitte selline koosloome, mis kõigile korda läheks. 

Aga edasi?

Kahtlemata ei ole töö materjalipangaga lõppenud. Minu eesmärk selle projektiga on luua püsiv muutus ja harjumus materjale üles laadida ning vabalt jagada. Lisaks sellele, et õppevara jagamisest on palju abi alustavatele õpetajatele, on selline pank koolile kasulik ka teadmuse säilitamise osas. Autoriõiguse seaduse §32 järgi on tööandjal, siinkohal koolil, varaline õigus otseste tööülesannete täitmise korras loodud teostele. Nii on materjalipanga abil võimalik töökohta vahetavate õpetajate loodud õppematerjale kasutada ja neist innustuda ka aastaid hiljem.

Täna on veel vara teha kokkuvõtet selle kohta, kas ja kui kasulikuks on meie varamu koolile ja õpetajatele osutunud, sest neid, kes sinna tee on leidnud ja materjale lisanud, on alles üksikuid. Tegu on ju puuga, mille eest peab kaua hoolitsema enne, kui see hakkab vilju kandma. Praegu pean vajalikuks, et kõik, kes panka täiendavad, mõistaksid, miks see on kasulik ja vajalik, mitte ei teeks seda selle pärast, et kõrgemalt on tulnud käsk. Olen aru saanud, et põhjused, miks enda loomingut vabalt ei jagata, peituvad nii ebakindluses (kas see on ikka piisavalt hea, et teistele näidata?) kui ka kadeduses (olen palju vaeva näinud ja ei taha seda niisama lihtsalt ära anda). 

Julgust ja hoolivust

Koosloomeprojekti eestvedamine oli minu mugavustsooni piiridest väga kaugel: kui õpetajatööga olen nende kahe aasta jooksul juba teataval määral harjunud, siis sellise suure ja mitmeid kolleege kaasava ettevõtmise osas tundsin end täiesti rohelisena. Mul on hea meel, et minu tuumik oli toetav ja jagas vabalt nii kriitikat kui ka häid sõnu. Olen loomult perfektsionist ja enesepiitsutaja, seega tunnen, et õppisin enda vigadest aja planeerimiselt ja ülesannete delegeerimisel – loodetavasti oskan edaspidi projektijuhina keskenduda olulisele. Kui poleks olnud sellist õppeaastapikkust harjutust eestvedamises, oleksin meeleldi piirdunud taustajõu ja tubli abilise rolliga. Ehk tuleb nii ka julgus võtta käsile suuremaid projekte!

13. lennu koosloomepäeval avaldas Kehra gümnaasiumi õppejuht Kaja Sarapuu muret, et kuidas küll teha nii, et teotahtelised alustavad õpetajad ei väsiks? See lause sütitas mind ja jäi meelde, sest materjalipanga projekt võiks olla üks pisike lüli lahenduste ketist. Jagamine on hoolimine, nagu öeldakse, ja värsked õpetajad vajavad kogu hoolt ja tuge, mida neile on võimalik anda.