Noored Kooli 14. lennu osalejad Gisela Kastein ja Karolin Luik töötavad juba teist aastat Jõhvi Põhikoolis - Gisela õpetab loodusaineid, Karolin aga ajalugu. Karolini ja Gisela südameteemaks on ennastjuhtiva õppija kujundamine ning sellega on seotud ka nende koosloomeprojekt. Projekti raames toimuvad koolis kaugõppepäevad, mille sisu loovad õpilased ise - õpilase motivatsioon on kõige enam toetatud, kui tal on võimalik seda ise kujundada, kirjutavad Karolin ja Gisela.

Noored Kooli koolitusprogrammi vältel on olulisel kohal muutuste läbiviimine, selle jätkusuutlikkus ning mõju hindamine, siinkohal silmas pidades teaduspõhisust. II aasta fookuses ongi koosloome, mille eesmärgi ja vormi saab osaleja vabalt valida. Seda on muidugi hulganisti kergem ette võtta kui koolis on mõni teine Noored Kooli õpetaja, eriti hea kui lennukaaslane.

Töötame teist aastat Jõhvi Põhikoolis. Kui algselt oli plaanis õpilastele erinevaid õpistrateegiaid õpetada ning selle mõju hinnata, siis aasta jooksul plaan muutus. Novembris osalesime “Ettevõtliku kooli” koosolekul, kus tuli teemaks õpetajatevahelise koostöö edendamine ning arutlesime, kuidas seda paremini enda koolis toetada. Koosolekul mainiti õpilastelt tulnud ideed korraldada kaugõppepäevi. Sellest tekkis idee samal ajal tegeleda kooli arendusteemadega nii, et kõik kolleegid oleksid kaasatud. Mõeldud ja tehtud - esimene kaugõppepäev planeeriti juba 18. detsembriks.

Jõhvi Põhikoolis on selles mõttes huvitav töötada. Kui üldiselt võiks arvata, et noorte kolleegide arvamus ja ideed võiksid töömelus ära kaduda, siis Jõhvis uued ideed leiavad tihtipeale toetust, mistõttu ka eneseteostusvõimalus on oluliselt suurem. Alustavale õpetajale on see kui kahe otsaga mõõk: hea viis mugavustsoonist väljuda ja katsetada midagi uut, samas lasub sellel ka suur vastutus terve kooli ees - üle 500 õpilase, nende vanemad ja muidugi ka kolleegid.

Selle õppeaasta kaugõppepäevade eesmärgiks on toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist, mistõttu loovad õpilased suures osas ise oma kaugõppepäeva sisu. Ettevalmistused kaugõppepäevaks algavad mitu nädalat varem. Esmalt seame meeskonnaga fookuse kaugõppepäeva sisu osas vastavalt õpetajate poolt antud sisendile. Esimesed kaugõppepäevad on keskendunud õpieesmärkide seadmisele ja nende täitmisele. Õppimine ja õpilase motivatsioon on kõige enam toetatud, kui tal on võimalik seda ise kujundada. Eesmärkide seadmisega anname õpilasele veidike autonoomiat, et nad saaksid ise oma õppeprotsessi kujundada.

Teatud raamid on siiski ka kooli poolt - näiteks õppesisu võiks kesta I kooliastmes umbes poolteist tundi, II kooliastmes 3 tundi ja III kooliastmes 4-5 tundi. Nädal enne kaugõppepäeva viib klassijuhataja läbi tunni, kus iga õpilane seab enda eesmärgid. Selleks oleme loonud toetavad materjalid. Esimesel korral koostati töölehed “Ettevõtliku kooli” meeskonna poolt. Vaheajal toimus uus koostööpäev ning selle raames õpetajad kohandasid töölehte ja keskendusid sellele, mis vastavas kooliastmes enim tähelepanu vajab. Näiteks, II kooliastmes valmis tööriist, mis järgis õppimise viit faasi, seda toetasid abistavad küsimused. III kooliastmes toodi sisse ka Eisenhoweri maatriks, kus õpilased said esmalt välja käia nii palju õpiülesandeid kui pähe tuli ja seejärel jagada need prioriteetide alusel.

Kaugõppepäeva eesmärgiks on ennastjuhtiva õppija kujundamine, kes on võimeline üles leidma oma huvi, valima õppimiseks sobivad õpistrateegiad ning jälgima oma õpiprotsessi. Eesmärkide seadmine aitab leida õpilasel huvi ning võimaldab tal jälgida oma õpiprotsessi ning tegeleda sellega, mis tema jaoks sel hetkel on kõige olulisem. Lisaks on õpilasel võimalus pöörduda ka ise aineõpetaja poole, kui soovib mõne muu teemaga haakuvat ülesannet.

Kooli õpetajatel toimub kaugõppepäeval aga hoopis koostööpäev. Põnev ja ühtlasi väljakutsuv on see, et oleme saanud koostööpäeva sisu suures osas ise kujundada. Näiteks oleme koos õpetajatega tutvunud ning õppinud uusi lugemisstrateegiaid, analüüsisime Tallinna Ülikooli haridusteaduskonna poolt välja antud Õppimise ABC-d, et selle põhjal koostada klassiruumidesse abimaterjalid, mis toetaksid õpilasi lugemisülesannete lahendamisel. Selle õppeaasta jooksul tahame kokku leppida ka tunnivaatluse põhimõtted ning jõuda vähemalt ühe korra kolleegi tundi vaatlema. Tunnivaatlused on hea võimalus koos kolleegidega arenemiseks. Nii saab jagada kollektiivi sees parimaid praktikaid ning abi ja tuge, kui õpetaja seda vajab.

Praeguseks hetkeks on toimunud kaks kaugõppepäeva ning tagasiside on olnud valdavalt positiivne. Õpilastele meeldis, et see päev oli stressivabam. Sai tegeleda lünkadega, raamatu lugemisega, loovtööga. Oli ka arvamusi, et õpilased ei teadusta endale veel, et õppimine on tuleviku jaoks ja seetõttu vaatavad, kuidas kergemini saaks. Üksikud õpilased arvasid, et kaugõppepäev on mõttetu.

Ennastjuhtiva õppija kujundamine on kindlasti aeganõudvam protsess kui üks õppeaasta, mistõttu loodame, et kaugõppepäevad jätkuvad ka järgmisel aastal. Nii õpilaste kui ka õpetajate kaugõppepäevade sisu ettevalmistus on väga mahukas, kuid väärtuslik. Praegu on astutud väike samm ning loodame sütitada kolleegides entusiasmi, et sellega jätkata.

Kuidas kaugõppepäevad toetavad ennastjuhtiva õppija kujunemist?

Liitu

Anneta

Püsi kursis