Kuidas õpetada lastele rohelist majandamist?

Talveakadeemia 2012 alternatiivsete ideede sessioonis kutsusime Priit Jõega inimesi kaasa mõtlema väga põneval teemal. Kuidas kasvatada ettevõtlikku ja samal ajal keskkonnateadlikku kodanikku? (muide, see haakub väga minu isikliku eesmärgiga õpetajatöös) Lahendusi oli seinast seina, nii et lisan nad siia kriitikameeleta tähestikulises järjekorras:

• Ainetevaheline integratsioon – miks mitte teha tehnoloogiaõpetuses kohupiimavärve?
• Insenerivõistlused.
• Kirjandite teemad ning võõrkeeletundide esseed ei peaks olema ainult inimsuhetest, ajaloosündmustest vmt – nad võiksid tihemini käsitleda konkreetseid keskkonnaküsimusi (just konkreetseid, mitte mingit humanitaarset hägu... – väga hea näide TIK’i saksa keele õpetajalt, kes parandas õpetajate toas esseed teemal „Vor- und Nachteile der Windenergie“ või midagi sarnast).
• Kohustuslik kirjandus võiks sisaldada ka huvitavat keskkonnaalast kirjandust („Hääletu kevad“, „Maailma roheline ajalugu“ või miks mitte „Rebasetund“ noorematel – see on ju teatud ringkondade klassika? Sh. inglise keele kohustuslik kirjandus, publik soovitas lugeda "A Short History of Nearly Everything").
• Kooli prügimajandus on korras. Sh. selgitatakse lastele jooksvalt, miks sorditakse ning seletatakse lahti toodete ja materjalide elutsüklid (tarbimine lähtuvalt toote elutsüklianalüüsist).
• Külastused firmadesse.
• Lastesaamise võimalus ainult neile, kes on keskkonnaküsimustes pädevad.
• Leida laste hulgas populaarseid kõneisikuid keskkonnaküsimustele – nt. Getter Jaani!
• Rohkem case study meetodil õppimist igas vanuses (ehk mõtestatud rühmatööd avastuslikus vormis), nt „kuidas laadida mobiili, kui oled matkal ja sul on ainult käepärased vahendid kaasas?“
• Science Fair – õpilaste teadusprojektid, -laadad jmt.
• Tagasi Kooli!
• Teemanädalad (A’la fair tradepõhimõtete tutvustamine koolis).
• Tegevõpetajate rakenduslik täienduskoolitus (nt. ainesektsioonides loengute kuulamise asemel praktilised tegevused (see ka osaliselt toimub nii) ülikoolide laborites. Sh. peaks see täienduskoolitus jõudma laiemale ringile, kui ainult harilikult aktiivsust üles näitavad õpetajad, keda, minu kogemuse kohaselt, on ainult teatud osa tervikust.
• Tähistada lisaks emakeele päevale ka näiteks Maapäeva või autovaba päeva ülekooliliselt.
• Vaheaegade linnalaagrid (õpikojad jmt, mis juba toimib ka – siin on küsimus pigem reklaamis ja (jällegi) õpetaja aktiivsuses.
• Võistlused, kus kogutakse vanapaberit.
• Õpetajate omavahelised kokkulepped, et aetaks ühte asja.
• Õpetajate toas plasttopside kasutamine keelatud (või suunatud ainult külalistele).
• Õpilasesinduste suurem osalus kooli keskkonnapoliitikas (nõuab konkreetsete õpilaste initsiatiivi muidugi).

Võtke või jätke!

Helene

P.S. Ma olen järjest enam seda meelt, et koolis töötamine on lihtsalt niiiiii tore! Käisin täna koos 5-nda klassiga Paldiski panga ääres jalutamas ja nägime hülgepoega! Vat sedasi!