Kuidas defineerime eestvedamist ja mida selle definitsiooniga peale hakkame?
Kuidas me eestvedamist defineerime?
Joosep Norma, Noored Kooli koolitusjuht
Noored Kooli missiooniks on luua kasvukeskkond eestvedajatele, kes aitavad leida lahendusi Eesti hariduse väljakutsetele.
Oma tegevuse mõtestamiseks, planeerimiseks, teostamiseks ning hindamiseks on oluline, et meil oleks mõistetest ühine arusaam. Seetõttu oleme panustanud palju aega ja tähelepanu, et lugeda, kuulda, arutada ja uurida erinevate osapoolte arusaamu eestvedamise olemusest, selle komponentidest ja eeldustest.
Mõtestades eestvedamist pädevusena (teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumina, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida; PRÕK, § 4.1), eristasime kuuldut süstematiseerides eestvedamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ning hoiakuid. Kuna loetelud tulid pikad, asusime välja sõeluma ühisosa - mis on see, mis on edukaks eestvedamiseks hädavajalik? Milliste ühiste nimetajatega suudame olulisima katta?
Välja joonistus kolm mõistekobarat: ennastjuhtiv, kollektiivne ja süsteemne eestvedamine.
Ennastjuhtiva eestvedamise all peame silmas pidevat õppimist, regulaarset eneseanalüüsi, suutlikkust iseennast motiveerida, kohanemisvõimet, julgust ning sihikindlust.
Kollektiivse eestvedamisega seosuvad sotsiaalsed oskused (koostöö ja selle väärtustamine, kohane ja mõjus tegutsemine), suhtlemisoskused (kuulamine, eneseväljendamine), usalduslike suhete loomine, teiste inimeste jõustamine, koosloome (sh ruumi loomise oskus), hoolivus ja avatus.
Süsteemset eestvedamist võimaldavad süsteemne, strateegiline ja analüütiline mõtlemine, eesmärkidest lähtuv tegutsemine, teadmised ning tehnikad muutuste juhtimiseks ja probleemide lahendamiseks, tõenduspõhine ja uurimuslik lähenemine, valdkondlikud teadmised ning usk muutuste võimalikkusesse.
Lühidalt öeldes: Noored Kooli osaleja on ennastjuhtiv ja kollektiivne süsteemsete muutuste eestvedaja.
Visioon: Noored Kooli osaleja on ennastjuhtiv ja kollektiivne süsteemsete muutuste eestvedaja.
Mida me selle definitsiooniga peale hakkame?
Olles ülaltoodud definitsioonis kokku leppinud, asusime uurima, mil viisil me eestvedamise arengut toetame. Mis on eeldused, mida ootame Noored Kooli programmiga liitujatelt? Millised oskused arenevad programmis osalemise ajal kaudselt ning mida õpetame otseselt?
Programmiga liitujaid värvates ning valides keskendume eelkõige mõtteviisidele ja hoiakutele: valmisolekule pidevalt õppida, motivatsioonile ja sihikindlusele, hoolivusele, julgusele võtta vastutust ning uskumusele, et muutuste saavutamine on võimalik. Samuti on olulised baasoskused: eneseanalüüs, sotsiaalsed- ja suhtlusoskused, analüütiline ning tõenduspõhine mõtlemine. Kõik eelnimetatu on vajalik programmis edukaks osalemiseks, kuid on samal ajal ka pidevas arengus.
Kahe aasta jooksul koolis õpetajana töötades areneb inimese võime ebamäärasusega toime tulla ning kohaneda. Samuti laieneb tema kontekstitundlikkus ja arusaam erinevatest elukogemustest ning nendest tulenevatest seisukohtadest.
Meie koolitusprogrammi otseses fookuses on enesejuhtimine ja -analüüs, suhete loomine, inimeste jõustamine, koosloome, süsteemne ja strateegiline mõtlemine (sh uurimine, planeerimine, mõju hindamine), valdkondlikud ekspertteadmised ning eesmärgipärane tegutsemine.
Kuidas me selle arengu saavutame? Programmi esimesel aastal keskenduvad osalejad eelkõige oma uue konteksti (kooli, õpilaste, kogukonna) ning rolli (õpilaste arengu toetamine) tundmaõppimisele ning professionaalsuse saavutamisele. Teekond tõhusaks õpetajaks kasvamisel sisaldab pidevat eneseanalüüsi, empaatiat ja märkamist, toetavate suhete ja keskkonna loomist, planeerimist, eesmärgistamist ja katsetamist.
Kahe õppeaasta vahel uurime sügavamalt kohalikke haridusprobleeme ning nende põhjuseid. Samuti teeme tööd iseendaga: oma mõtteviiside ja harjumustega, mis on üheagselt meie tugevusteks kui ka meid tagasihoidvaks jõuks.
Usume, et nii õpetamis- kui ka eestvedamisoskused ning neid toetavad hoiakud saavad areneda praktiseerimise ja refleksiooni tulemusena. Seetõttu ei piirdu meie eestvedamisprogramm ainult teemakohaste koolitustega, vaid seisneb koos koolikogukonnaga reaalse muutuse elluviimises.
Teise õppeaasta alguses tuvastavad osalejad koos koolikogukonna mõttekaaslastega probleemi, millele üheskoos lahendust otsima asutakse. Seejärel kaardistatakse objektiivsed tunnused, mis hetkeolukorda kirjeldavad: olemasolevad andmed; seadused, määrused, kokkulepped; teemakohased teadusartiklid. Kolmas etapp on lahendusvõimaluste otsimine koos osapooltega, keda see probleem ja lahendus mõjutab. Koosloome eelduseks on kuulamine ning enda valmislahendustest lahtilaskmine, selle loodetavaks tulemuseks on aga kogukonnast võrsuvad ning püsivad muutused. Kui ühine teekond on sõnastatud, on oluline läbi mõelda mõju hindamise viisid ning see, kas eesmärgid ja tegevused on omavahel kooskõlas. Muutuse elluviimise faasis toetavad osalejad teineteist igakuiselt toimuvates õpiringides, kus mõtestatakse oma rolli eestvedajana.
Kokkuvõte
Tulemuslik eestvedamine algab enesejuhtimisest. Tõhus enesejuhtimine on eestvedamiseks vajalik, kuid mitte piisav: keskkonnas püsiva muutuse saavutamiseks on oluline, et protsessi oleksid kaasatud ka osapooled, kes seda keskkonda igapäevaselt taasloovad. Selleks, et muutus oleks tõepoolest kasulik, on oluline lähtuda oma tegevuses parimast teadmisest (teemakohastest teadustulemustest ja parimatest praktikatest), eesmärgist lähtuvast planeerimisest, kogukonnas leiduvatest ressurssidest, järjepidevast refleksioonist ja pidevast edasiarendamisest.