Kristi Klaasmägi: nii erinevad ja nii sarnased – Iisrael ja Eesti.

kristi-iisrael-2.jpg

Noored Kooli tegevjuhti Kristi Klaasmägi kirjutab oma muljetest Teach for Israel programmi kohtaKristi Klaasmägi: Märtsi lõpus osalesin koos teiste Euroopa sõsarorganisatsioonide juhtidega Teach for Iisraeli viiendat sünnipäeva tähistaval konverentsil. Lisaks Teach for Iisraeli kogumisest õppimisele veetsime pikad päevad Rootsi, Läti, Saksamaa, Armeenia, Austria, Rumeenia, Slovakkia, Hispaania ja Suurbritannia esindajatega kogemusi vahetades. Teiste lugude ja valikute kuulamine andis perspektiivi ka meie enda ees seisvatele väljakutsetele mõtlemisel.Iisraeli haridussüsteem on esmapilgul Eesti omast väga erinev. Haridusuuringu PISA kohaselt on Iisraelis keskmised haridustulemused oluliselt madalamad kui Eestis. Üheks probleemiks on ka tulemuste erinevus vastavalt sotsiaalmajanduslikule jaotusele. Teach for Iisraeli loomise ajal ütlesid paljud, et see mudel ei saa Iisraelis töötada – noored ei taha selles riigis ei õpetajana töötada ega vabatahtlikku tööd teha. Läks aga teisiti – viie aastaga on Teach for Iisreal järjepidevalt kasvanud ja varsti loodetakse seal selle programmi kaudu koolidesse tuua kuni 10% kõikidest alustavatest õpetajatest.  Siin mõned killud Iisraeli kogemusest, mis endaga kaasa tõin:Pühendumus. Organisatsiooni juht Asaf Banner rääkis loo värskest programmi osalejast, kes oli oma kooli direktorilt küsinud ühe viienda klassi juhataja ametit – seal klassis olla kõige nõrgema taussüsteemiga lapsed, kellega tema töötada tahtis. Direktor keeldus – nende koolis ei saa ükski esimese aasta õpetaja klassijuhatajaks!  Kui osaleja aga järele andmata terve päeva direktori ukse taga istus, sai ta ikka lõpuks oma tahtmise. See lugu pidi näitlikustama seda, et Teach for Israel osalejad on pühendunud kõige nõrgemate aitamisele.Partner haridusministeeriumile. Sarnaselt Eestiga on ka Iisraeli organisatsioonil väga hea koostöö  haridusministeeriumiga. Kui Eestis aitab Haridusministeerium sel aasta katta 55% Noored Kooli kuludest, siis Iisraelis rahastab Haridusministeerium tulemuslepingu alusel 70% kõigist programmi kuludest. Huvitav on, et tulemusleping määrab ära haridusministeeriumi ootuse nii värbamise eri etappidele kui õpetajate koolitamisele ja toele. Häid suhteid seletas Teach for Iisraeli nõukogu esimees, endine Iisraeli Haridusministeeriumi kõrge ametnik Shlomit Amichai nii: „Me proovisime Haridusministeeriumis erinevaid reforme läbi viia, aga see ei õnnestunud. Sul on vaja häid õpetajaid koolidesse, et edasi jõuda.“Loomingulisus. Iisraelist jäi meelde ka nende originaalne lähenemine uute osalejate leidmisele, leides uusi viise inimeste haridusteemadega lähemalt kurssi viimiseks. Näiteks toimus sel talvel Iisraeli baarides ja kohvikutes ürituste seeria „Teach for Iisrael baaris“. Sisuliselt tähendas see seda, et programmmi osalejad viisid kohvikutes ja baarides läbi vestlusringe Iisreali hariduse väljakutsete teemal.Suured küsimused. Endaga võtsin kaasa ka Teach for Iisraeli osalejate vahelise tulise vaidluse. Kas nad peaksid õpetajana kindlustama oma õpilastele positiivse tulemuse lõpueksamitel või hoopis tähendusliku õppimise ilma lõpueksamitele keskendumata? Eksam avab uksi tulevikuks, aga tähenduslik õppimine annab tulevikuks oskused...Nii mõnigi asi on Iisraelis teistmoodi. Aga Teach for Iisraeli osalejate sära silmis on täitsa sarnane Noored Kooli osalejate silmasäraga. Samuti ka koostöö vaim, mis valitseb haridusametnike ja programmi vahel.  See silmade sära pluss tugi võrdub hea haridus igale lapsele – alustades kõige nõrgematest. Kristi õpib