Kas see kolmas veerand kunagi otsa ka saab?

Ohjaaaah! Kolmas veerand jääb ilmselt meelde kui kõige tüütum veerand, mina ise ja mind ümbritsev on kuidagi tõbine ja roidunud. Mu õpilased on jõudunud selle aja jooksul klasside kaupa pikalt haiged olla ja ega ma isegi pääsenud. Haigusepoisi tulemusel pidin töölt puuduma ühe päeva. Kõik see on võtnud minult pikaks ajaks jõu oma koolitegemisi analüüsida.Sigin-saginKõige rohkem meeli on turgutanud kooli lähedal asuva raamatukogu külastamine, käisime ka Salme kultuurimajas esimesi teatrielamusi hankimas ja vaatasime VAT Teatri „Pal-tänava poisse“, tähistasime ka sõbrapäeva  ning kõige krooniks oli möödunud nädalad toimunud isamaaliste kõnede võistlus, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale.Sõbrapäeval sai suu eriti magusaks – muffinid, kommid, küpsised, šokolaad. Õpetajatel suhkruvajadust küll ei saa tekkida, neid küpsiseid ja kommikesi ikka aeg-ajalt minu töölauale ilmub. Lisaks maiustustele sain ka ohtralt kallistusi ja isegi käeketikese, vot nii!Raamatukogu külastamise juures oli eriti armas see, et õpilased tulid pärast ükshaaval nähtu-kuuldu kohta täpsustusi küsimas – fotonäotus Kosovost tekitas elevust.Haapsalu?See, et mind vaatlemas käiakse, ei ole enam mingi uudis.  Sel veerandil on jõutud mu tundidesse lausa neljal päeval, aga möödunud nädalal võtsin ette midagi hoopis põnevamat, nimelt käisin Haapsalus 5. lennu ühe Mihkli tunde uudistamas, ettevõtmise tegi eriti põnevaks see, et sain kohale minna juba eelneval õhtul.Pisikeses ühikatoas elav Mihkel on väga vapper! Tema tundide ettevalmistusprotsess, eriti just töölehtede valmistamine, teeb silmad ette ilmselt kõigile õpetajatele. Selle tulemusel tulin järgmisel päeval tulin tagasi kerge südametunnistuse kriipimisega ja avastasin end mõttelt, et mina ei ole üldse nii tubli, aga samas innustas ta mind paremuse poole püüdlema. Mihkel tekitas hea turvatunde, et ma ei ole oma tegemistes üksi, kuskil Haapsalus üks tüüp vihub tunde ettevalmistada hiliste õhtutundideni nagu ilmselt suurem osa meie Noored Kooli programmi õpetajatest.Mihkel on oma laste ees särav ja erk eeskuju, väga mõnusa ütlemisega ja lapsed austavad teda piiritult. Õppisin sellest seitsmetunnisest päevast, millele järgnes veel konsultatsioon koos järeltöölistega, väga palju. Ma tulin uue energia, uute mõtete ja eriti õnnelikuna tagasi. Õnnelikuna, sest sain jälle oma lastega koos olla. See üks päev teises koolis mõjus väga värskendavalt.Kõik ei ole veel läbi...Mõnus on see, et hommikud venivad juba valgemaks ja päevadki on põnevalt päikesepaistelised, kui tundide ajal aknast õue juhtun piiluma. Ja see ei ole veel kõik – homme ja ülehomme on mul ees ülivinged klassiõhtud, vastavalt siis 7. ja 5. klassi printside ja printsessidega.Ja kui särasilmne poisslaps teatab mulle pisikese huumoriga keset tundi: „Õpetaja, te jääte mulle igaveseks meelde. Ma räägin teist oma lastele ka kunagi“, siis tuleb minus esile üha uut energiat ja ma tunnen, et pean samas vaimus jätkama!6. lennu Laura-Liisa