Karolin Uulits koosloomest: õpilased küsisid, miks sa seda meiega teed? Keegi pole selle teema vastu varem huvi tundnud.

 

Karolin Uulits õpetab Kehtna Põhikoolis ajalugu ja ühiskonnaõpetust ning on Noored Kooli 15. lennu osaleja.

Oma koosloomeprojektis keskendus Karolin õpilaste õpimotivatsiooni tõstmisele ning toetas neid läbimõeldud karjäärivalikute tegemisel.

Koosloomeprojekt on osa Noored Kooli programmi 2. aastast. Osalejad viivad projekti läbi koos laiema koolikogukonnaga ning keskenduvad ühe olulise probleemi lahendamisele.

 

Mis inspireeris sind alustama oma koolis just selle koosloomeprojektiga ? 

Kõige enam inspireerisid mind vestlused õpilastega, kus nad tõid välja enda kõhklusi seoses edasiõppimise ja karjäärivalikutega. Läbi vestluste mõistsin, et õpilased vajavad suunamist, milliseid erialasid õppida ja mis kooli peale põhikooli lõpetamist minna.  

Mis oli sinu projekti eesmärk?

Koosloome projekti eesmärk oli suurendada õpilaste teadlikkust edasiõppimise valikutest ja suurendada õpimotivatsiooni. Koosloome koosnes kolmest osast - karjääriõpetuse tunnid, kus kaardistasime enda oskusi ning kahel korral said õpilased Töötukassalt personaalset nõustamist.  Teiseks osaks olid praktilised tegevused nagu koolide ja töökohtade varjutamine, CV ning motivatsioonikirja kirjutamine, millest viimase jaoks said mõtteid enda õpimapist, mille olid tundides koostanud. Kolmandaks osaks koosloomes oli inspiratsioonipäev, kus kaasasin kogukonda. Kutsusin kooli viis vilistlast, kes rääkisid enda karjäärivalikutest ja millised elumuutusi nad on teinud, et jõuda selleni, mida hetkel teevad ning armastavad. 

Millised olid mõned väljakutsed, millega projekti käigus tegelesite? 

Suurimateks väljakutseteks oli õppematerjalide loomine. Karjääriõpetuse kohta on vaid üks õppematerjal, mis anti välja aastal 2011. Teiseks väljakutseks oli vilistlaste kontaktide saamine, kuna ma ei ole kohalik, ja sobiva kuupäeva leidmine inspiratsioonipäevaks. 

Kuidas mõjutas projekt osalevaid õpilasi, õpetajaid ja koolikogukonda laiemalt? 

Projekt mõjutas kõiki osapooli, kuid kõige enam mõjutas see õpilasi. Õpilaste tagasisidest kõige enam jäi kõlama nende rahulolu, et nendega räägitakse kui täiskasvanutega. Nad said esitada küsimusi, neile vastati ja mis kõige olulisem - neid kuulati. Õpetajate osas suurendas see ühtekuuluvust ja meeskonnatööoskust, usaldust teineteise vastu ja austust, sest kõikide meeskonnaliikmete mõtted ja ettepanekud said kuulatud ja teostatud  Minu arvates olid vilistlased need, kes meie õpilasi kõige enam mõjutasid, sest igaüks rõhus õppimise vajadusele ja iga inimese potentsiaalile teha ükskõik mida, tuues kõrvale paralleele enda teekonnaga.

Õpilaste tagasisidest kõige enam jäi kõlama nende rahulolu, et nendega räägitakse, kui täiskasvanutega.

Jaga palun projektist mõnda konkreetset lugu või hetke, mis sulle eriti meelde jäi?

Kõige enam puudutas mind ühe lapse küsimus - miks sa seda meiega teed, keegi pole selle teema vastu varem huvi tundnud.

Alguses tundus mulle, et õpilased on pigem nördinud, et neile tunniplaani üks tund juurde lisandus, kuid nad pigem ootasid neid tunde ja väljendasid tänulikkust. Vast kõige suurema südamele kalli sain peale inspiratsioonipäeva. Õpilased ütlesid järgmine päev, kui tunnis kohtusime, et  see üritus oli kõige ägedam üritus, mis kooli ajaloos on toimunud. :) 

Noored Kooli õpetaja Karolin Uulits


Mida projekti käigus õppisid ning kuidas on see mõjutanud sinu õpetamist või lähenemist haridusele? 

Õppisin selle projekti käigus kõige enam eestvedamist. Õpetajana näen, kui vajalik on õpilastega rääkida edasistest valikutest ning läbi selle mõjutada nende õpimotivatsiooni. Sain aru, et karjääriõpetusega peaks alustama juba 8.klassis. Kuid kui vaadata 8.klassi õppeprogrammi, siis ei mahuks see mitte kuidagi nende tunniplaani. Seega on vajalik vaadata üle ainemahud. 

Millist sõnumit sooviksid jagada teistele, kes soovivad hariduse kaudu oma kogukonnas muutust luua? 

Rääkige probleemist julgelt ja avalikult. Andke kindel sõnum ja tehke seda objektiivselt ja realistlikult.